Lydia Koidula / Robert Theodor Hansen

Üks paigake siin ilmas on,
kus varjul truudus, arm ja õnn;
:,: kõik, mis nii harv siin ilma peal,
on pelgupaiga leidnud seal. :,:

Kas ema südant tunned sa?
Nii õrn, nii kindel, muutmata,
:,: ta sinu rõõmust rõõmu näeb,
su õnnetusest osa saab. :,:

Kui inimeste liikuvat
au, kiitust, sõprust tunda saad,
:,: kui kõik sind põlg’vad, vihkavad,
kui usk ja arm sust langevad, :,:

siis ema süda ilmsiks lä’eb,
siis veel üks paik sull’ üle jääb,
:,: kus nutta julged igal a’al –
truu, kindla ema rinna na’al. :,:

Mõnd’ kallist südant kaot’in,
mis järel’ nuttes leinasin,
:,: aeg andis teised tagasi:
ei ema südant – iialgi! :,:




















Kommentaarid