Yrjö Sakari Yrjö-Koskinen (Georg Zakarias Forsman), tõlkinud Lydia Koidula / Juhana Ennola
Isamaa hiilgava pinnala paistab
kodu meil kaunike, kallike.
Isamaa sinavalt võlvilta vaat’vad
vilkuvad koidud meil orusse.
Refr. :,: Oi laari, laari, la-la-la-la,
oi laari, laari, la-la-la-la!
Õitse ja haljenda, eestlaste maa! :,:
Kukulind kaunisti kõrvu meil kostab,
äratab ülesse looduse;
helinal õhud ja hääled meil hüüdvad,
helinaid saadavad südame’.
Refr. :,: Oi laari, laari, la-la-la-la …
Valvamas isamaa vaim meie vahel,
looduses liikumas lennula;
süda ei aina või vangissa viibi,
hõiska ja helise, õnnis suu!
Refr. :,: Oi laari, laari, la-la-la-la …
Isamaa hiilgava pinnala paistab
kodu meil kaunike, kallike.
Isamaa sinavalt võlvilta vaat’vad
vilkuvad koidud meil orusse.
Refr. :,: Oi laari, laari, la-la-la-la,
oi laari, laari, la-la-la-la!
Õitse ja haljenda, eestlaste maa! :,:
Kukulind kaunisti kõrvu meil kostab,
äratab ülesse looduse;
helinal õhud ja hääled meil hüüdvad,
helinaid saadavad südame’.
Refr. :,: Oi laari, laari, la-la-la-la …
Valvamas isamaa vaim meie vahel,
looduses liikumas lennula;
süda ei aina või vangissa viibi,
hõiska ja helise, õnnis suu!
Refr. :,: Oi laari, laari, la-la-la-la …
J. Ennola „Isamaa hiilgava pinnalla” oli esmakordselt kavas II üldlaulupeol 1879 Tartus.
