Kaunimad laulud

Peeter Ruubel / Friedrich August Saebelmann

Kaunimad laulud pühendan sull’,
vanematest armastatud kallis kodumaa!
Võimsasti tuksub süda siis mul,
kui sulle laulan, mu isamaa!
Taevasse tõuseb tugev lauluhääl
südame põhjast vaimustuse väel.
Pühamaks paigaks oled mull’ ikka,
kuni veel süda tuksub mul sees.
Võimsasti kõla siis, ühine laul:
„Õitsegu, kasvagu kodumaa!“

Priiuse päike paistab me maal,
rusujatest vabastatud Kalevite ra’al!
Orjuse kütked purustud’ maas,
muistene priius meil jälle käes!
Särama löönud kodupinnal koit,
Eestimaa taevas vabaduse loit.
Paremad päevad paistma meil jäävad,
kaunimad ajad ootamas ees.
Võimsasti kõla siis, ühine laul:
„Õitsegu, kasvagu kodumaa!“

F. A. Saebelmann (1851-1911), A. Kunileidi noorem vend, õppis Peterburi konservatooriumi klaveriklassis ja oli Anna kiriku organist, seejärel oma kodukohas Karksis kooliõpetaja, nagu ka kooliõpetaja ja köster Peeter Ruubel (1859-1929). Nende koostöös sündisid F. A. Saebelmanni loomingu parimad saavutused „Kaunimad laulud” ja „Palve”. F. A. Saebelmanni loomingusse kuuluvad eelkõige koorilaulud (nt ka „Ellerhein”, „Su priiuse nad olid matnud”, „Ema süda”), aga ta oli ka esimesi Eesti heliloojaid, kes hakkas kirjutama soololaule.

Kõik eestikeelsed laulud