rahvalik laul
:,: Maid ja rahvaid maha jättes
rõõmsalt kodu poole tõttes. :,:
:,: Tee peal tahtis pätt mind tappa,
õnneks jõudsin kõrtsituppa. :,:
:,: Kõrtsitoas oli õhk nii kibe,
õllest, viinast põrand libe. :,:
:,: Otsiti seal kõnemehi,
kellest kõrts ka polnud tühi. :,:
:,: Saadi kätte koolipapa,
tassiti ta rahva ette. :,:
:,: Räägiti seal vanast ajast
ja ka meie lunastajast. :,:
:,: Ukse vahelt paistis pilu –
kõrvaltoas oli jõuluilu. :,:
:,: Mehed jooksid, habe ormis
jõulukuuse peale tormi. :,:
:,: Kes sai koogi, kes sai saia,
kes sai väikse prääniku. :,:
:,: Talve a’al on välku vähe,
anna kuradile pähe. :,:
:,: Maid ja rahvaid maha jättes
rõõmsalt kodu poole tõttes. :,:
:,: Tee peal tahtis pätt mind tappa,
õnneks jõudsin kõrtsituppa. :,:
:,: Kõrtsitoas oli õhk nii kibe,
õllest, viinast põrand libe. :,:
:,: Otsiti seal kõnemehi,
kellest kõrts ka polnud tühi. :,:
:,: Saadi kätte koolipapa,
tassiti ta rahva ette. :,:
:,: Räägiti seal vanast ajast
ja ka meie lunastajast. :,:
:,: Ukse vahelt paistis pilu –
kõrvaltoas oli jõuluilu. :,:
:,: Mehed jooksid, habe ormis
jõulukuuse peale tormi. :,:
:,: Kes sai koogi, kes sai saia,
kes sai väikse prääniku. :,:
:,: Talve a’al on välku vähe,
anna kuradile pähe. :,:
Tuntud ka kui „Joogilaul” või „Maid ja rahvaid”. Seegi laul on rahva südameisse jõudnud ansambliga Kukerpillid, kes kirjutasid loo üles Jaan Sonni suust. Originaalis on see Viljandimaalt pärinev laul umbes kolm korda pikem ning kõneleb sündmustest Abjas ja Kapal, kus ahned mulgid kõrtsis jõulukuuse alt kinke rebides kaklema läksid.
