rahvalik laul

Tule, kallim, lähme Emajõele sõudma,
paadi põhja teen sul pehme aseme.
:,: Ja kui paadivaht meilt tuleb tasu nõudma,
siis me kahekesi jalga laseme. :,:

Minu ärklitoas on olemas raudvoodi,
hunnik raamatuid ja õlle jaoks üks kann.
:,: Igal öösel armastan sind isemoodi,
nagu Romeo või kirglik Don Juan. :,:

Olen vaene mees ja mul ei ole raha,
pintsak narmendab ja krae on tihti must.
:,: Siiski anun, kallim, jäta teised maha,
luban sulle suurt ja vaba armastust. :,:

Kauneim neid, miks on su mõtteviis nii maine,
ihkab ahelaid su õrnalt õõtsuv rind?
:,: Olla alati truu abielunaine,
kas see koledus ei kohutagi sind? :,:

Pannid, potid, priimused ja pudrupada,
diivan, tugitool ja nurgas kummipuu.
:,: Ütle, kallim, on see kõik, mis õnneks vaja
või ka peale selle olema peab truu? :,:

Tule kohvikusse, ostan sulle mokat
ja sa istud minu kõrval nagu roos.
:,: Seal siis unustame kõik maailma okkad,
elu seisab ainult armastusest koos. :,:

Tean, et juhtub see vaid ainult mõtteulmas
ja ei tahagi sul tee peal olla ees.
:,: Ainult alandlikult peatäit sinu pulmas
palub härdalt murtud südamega mees. :,:

Kommentaarid