Ernst Enno / Rein Rannap
Nii vaikseks kõik on jäänud
su ümber ja su sees.
Mis oli, see on läinud,
mis tuleb, alles ees.
Päev pole, öö ei ole,
silm nagu seletaks,
kui kuskil mäe nõlval
sa üksi seisataks
Ja ümber nagu tuuled
su üle juttu aaks –
ei mõista, siiski kõigest
sa nagu aru saaks.
Ei mõista, vaatad üles
ja vaatad tagasi –
ja ohkad endamisi,
ja ohkad jällegi...
Nii vaikseks kõik on jäänud
su ümber ja su sees.
Mis oli, see on läinud,
mis tuleb, alles ees.
Nii vaikseks kõik on jäänud
su ümber ja su sees.
Mis oli, see on läinud,
mis tuleb, alles ees.
Päev pole, öö ei ole,
silm nagu seletaks,
kui kuskil mäe nõlval
sa üksi seisataks
Ja ümber nagu tuuled
su üle juttu aaks –
ei mõista, siiski kõigest
sa nagu aru saaks.
Ei mõista, vaatad üles
ja vaatad tagasi –
ja ohkad endamisi,
ja ohkad jällegi...
Nii vaikseks kõik on jäänud
su ümber ja su sees.
Mis oli, see on läinud,
mis tuleb, alles ees.
1971. aastal Eesti luuletaja E. Enno (1875-1934) tekstile kirjutatud laul oli Eesti progeroki lipulaeva, ansambli Ruja üks esimesi raadiolindistusi. Tegemist on Eesti rockmuusika kujunemise seisukohast murrangulise palaga. See on üks väheseid lugusid, mis jäi bändi repertuaari kogu nende tegevuse ajaks.
