Hando Runnel / Toomas Kõrvits
Oi külad, oi kõrtsid, mu noorus, mu võlu,
kus parimad piigad, kus pudeli-õlu.
Kus suveööd kaunistas kiikede kägin,
kus pille ja pisaraid kuulsin ja nägin.
Oi külad, oi kõrtsid, kust hulkusin läbi,
kus korraga kogeda hääd sain ja häbi,
kust maantee viis mööda, kus redel viis lakka,
kus armastus algas, kus igatsus hakkas.
Oi külad, oi kõrtsid, mu noorus, mu võlu,
kus piimased piigad, kus õhtune õlu,
kus laulsid ja langesid sõbrad ja velled,
aeg möödub ja muudab veel kaunimaks selle.
Oi külad, oi kõrtsid, mu noorus, mu võlu,
kus parimad piigad, kus pudeli-õlu.
Kus suveööd kaunistas kiikede kägin,
kus pille ja pisaraid kuulsin ja nägin.
Oi külad, oi kõrtsid, kust hulkusin läbi,
kus korraga kogeda hääd sain ja häbi,
kust maantee viis mööda, kus redel viis lakka,
kus armastus algas, kus igatsus hakkas.
Oi külad, oi kõrtsid, mu noorus, mu võlu,
kus piimased piigad, kus õhtune õlu,
kus laulsid ja langesid sõbrad ja velled,
aeg möödub ja muudab veel kaunimaks selle.
Populaarne laul ansambli Kukerpillid repertuaarist. Luuletus ilmus esmakordselt 1976. aastal kogus „Mõru ning mööduja”. Autoril on õnnestunud nostalgilise meenutusega tuua tundelise noorusaja igavene ilu igaüheni.
