tõlkinud Mart Pukits / liivi rahvalaul
Puhu tuul ja tõuka paati, aja Kuramaale mind!
Kura ema oma tütre lubas kodukanaks mull’!
Lubas küll, ei annud aga, nimetas mind joomariks!
Nimetas, et purjus pääga varsa sõitnud vaeseks ma.
Kus ma joonud kõrtsi kuivaks?
Varsa vaevand millise?
Oma raha eest ma joonud, sõitnud oma varsaga.
Puhu, tuul, ja tõuka paati, aja Kuramaale mind!
Kura ema oma tütre lubas kodukanaks mull’!
Puhu tuul ja tõuka paati, aja Kuramaale mind!
Kura ema oma tütre lubas kodukanaks mull’!
Lubas küll, ei annud aga, nimetas mind joomariks!
Nimetas, et purjus pääga varsa sõitnud vaeseks ma.
Kus ma joonud kõrtsi kuivaks?
Varsa vaevand millise?
Oma raha eest ma joonud, sõitnud oma varsaga.
Puhu, tuul, ja tõuka paati, aja Kuramaale mind!
Kura ema oma tütre lubas kodukanaks mull’!
Kaunis laul, mida peavad enda rahvalauluks nii lätlased kui ka liivlased. Loo eestikeelsed, läti keelest tõlgitud sõnad ei suuda anda edasi liivikeelse originaali mõtet: originaalis on loo lõpp helge: kasvab vili, saan saagi, maksan võlad; tuleb sügis, võtan naise, pidutseme kolm päeva järgemööda. Laulu „Ärgake, Baltimaad!” kõrval on tegu ainsa palaga, mida saab laulda nii läti kui ka eesti keeles.
