Karl Ristikivi
Täna õhtul, kallid sõbrad,
relvavennad kui üks mees,
:,: löögem kokku käed ja kannud,
unustagem kõik, mis ees. :,:
Esimesest klaasist saagu
vaikiv, vaikne mälestus.
:,: Matkem maha kallid surnud,
lein ja hirm ja jälestus. :,:
Teisest klaasist saagu soojus,
saagu hingelähedus.
:,: Kadugu kõik keelepaelad,
hääle roostekähedus. :,:
Kolmandamast klaasist saagu
südamele väravad.
:,: Saagu valgus, milles jälle
kodurannad säravad. :,:
Aga laul kui pooleks murdub –
ingel mõõgaga on ees …
:,: You are lost and gone forever.
Dreadful sorry, Clementine … :,:
Täna õhtul, kallid sõbrad,
relvavennad kui üks mees,
:,: löögem kokku käed ja kannud,
unustagem kõik, mis ees. :,:
Esimesest klaasist saagu
vaikiv, vaikne mälestus.
:,: Matkem maha kallid surnud,
lein ja hirm ja jälestus. :,:
Teisest klaasist saagu soojus,
saagu hingelähedus.
:,: Kadugu kõik keelepaelad,
hääle roostekähedus. :,:
Kolmandamast klaasist saagu
südamele väravad.
:,: Saagu valgus, milles jälle
kodurannad säravad. :,:
Aga laul kui pooleks murdub –
ingel mõõgaga on ees …
:,: You are lost and gone forever.
Dreadful sorry, Clementine … :,:
Kirjanik ja luuletaja K. Ristikivi (1912–1977) on „Täna õhtul, kallid sõbrad” kirjutanud tuntud Põhja-Ameerika traditsionaali „Oh my darling, Clementine” viisile. Meloodia päritolu kohta on väidetud, et tegemist on vana Hispaania ballaadiga, mille laulsid kullapalaviku ajal tuntuks mehhiklastest kaevurid. Siiski puuduvad usaldusväärsed tõendid kinnitamaks seda väidet. Igatahes on „Oh My Darling, Clementine” inglisekeelsetes maades muutunud väga populaarseks rahvalikuks lauluks – seda iseäranis laagrilauluna nt skautide seas. Meloodiale on eri keeltes kohandatud rohkelt erinevaid sõnade versioone.
