Jaroslav Hašek, tõlkinud Uno Laht
Vahva kindral Windischgrätz
ja teised härrad kindralid
varavalges läksid sõtta,
vaenlast julgelt ründasid.
Varavalges läksid sõtta,
hüüdsid kogu karjaga:
:,: „Aidaku meid härra Kristus
ja see preili Maarja ka!” :,:
Algas taplus Solferinos,
suits käis taevavõlvini.
Soolikaid seal songiti ja
verd seal voolas põlvini.
Soolikaid seal songiti ja
tõusid lihakuhilad.
:,: Raiusid seal meie poisid
hirmsas vihatuhinas. :,:
Meie poisid, ärge kartke,
palka teilt ei koorita,
rahavanker sõidab kaasa
rügemendi vooriga.
Rahavanker sõidab kaasa,
mitu koormat õgimist.
:,: Pole kuskil rügemendis
lõbusamat sõdimist. :,:
Vahva kindral Windischgrätz
ja teised härrad kindralid
varavalges läksid sõtta,
vaenlast julgelt ründasid.
Varavalges läksid sõtta,
hüüdsid kogu karjaga:
:,: „Aidaku meid härra Kristus
ja see preili Maarja ka!” :,:
Algas taplus Solferinos,
suits käis taevavõlvini.
Soolikaid seal songiti ja
verd seal voolas põlvini.
Soolikaid seal songiti ja
tõusid lihakuhilad.
:,: Raiusid seal meie poisid
hirmsas vihatuhinas. :,:
Meie poisid, ärge kartke,
palka teilt ei koorita,
rahavanker sõidab kaasa
rügemendi vooriga.
Rahavanker sõidab kaasa,
mitu koormat õgimist.
:,: Pole kuskil rügemendis
lõbusamat sõdimist. :,:
Laulu sõnad on tuntuks saanud J. Hašeki surematust romaanist „Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil”. Vahva kindral, kelle sõdimistest laul jutustab, on vana Austria vürstisuguvõsa esindaja feldmarssal Alfred Candidus Ferdinand, Windisch-Graetzi vürst (1787–1862). Muu hulgas on A. Windisch-Graetz ajaloos tuntust kogunud reaktsioonilise figuurina kui Austria 1848. aasta demokraatliku revolutsiooni mahasurumise üks sõjalisi juhte ja keiser Franz Joseph I võimuleupitajaid. Itaalia vabadusvõitluse jaoks nii olulise 1859. aasta Solferino lahinguga ei ole Windisch-Graetz aga vähemalt otseselt seotud, sest 1849. aastal läks ta erru ja tõmbus tagasi enda pärusvaldustesse Böömimaal.
