Filmimuusika - www.laulud.ee

Aeg läheb, aga õnn ei kao, kui ise oled mees. Su elu saatuse üks ots on sinu enda käes. Hing suveleilis higistab ja rinnus kõmab kõu. Paar asja südant pigistavad peaaegu üle jõu. Siis võta töö, mis väsitab, et maitseks jook ja söök. Ja kallimaga musitades meelest läeks elu nöök. Pead kätte saama oma jao maa peal ja elu sees. Pead kätte saama oma jao ja ette saama rõõmsa näo. Aeg läheb, aga õnn ei kao, kui ise oled mees.

Refr. :,: Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht, mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht? :,: Kodu, see ei ole koda, millel aken, uks. :,: Ilma kodutundeta me jääme kodutuks. :,: Refr. Mis on kodu, kus on kodu … Kodu lõhn on eriline, kodu värv ja maik. :,: Kodu on nii imeline tavaline paik. :,: Refr. Mis on kodu, kus on kodu … Kodus mõni väike asi korraga on suur. :,: Kodu oleme me ise: väikene ja suur. :,: :,: Kodu see on rohkem veel kui sõna selgeks teeb. Kodu see on headus, mis meid paremateks teeb. :,: Refr. :,: See on kodu, siin on kodu, siin on kodukoht! See on kodu, siin on kodu, siin on kodukoht! See on kodu, siin on kodu, siin on kodukoht! See on kodu, siin on kodu, siin on kodukoht!:,:

Kodus on sinine taevas, kodus on päike nii soe, taeva all pilved kui laevad, hellus kui’s põue nüüd poeb. :,: Kui sind on tabanud mure või siis, kui sul rõõmus meel, on kodu see, on kodu see, küll sinna leiad tee! :,: Kuhu sind viinud on tuuled, kuhu küll ise ka lä’ed. Koduseid hääli sa kuuled, silme ees nurmi sa näed. Õhk linnuhäältest on tulvil ja järv, mis sind kutsub veel. On kodu see, on kodu see, küll sinna leiad tee. Kui sind on tabanud mure, või siis, kui sul rõõmus meel, on kodu see, on kodu see, küll sinna leiad tee.

Mu käed jääksid puhtaks ja ääs oleks härmas Kui tarkade kivi ma ainult teaks Sest taaler on kerge ja veerema kärmas Kui küüntega kinni ei peaks Meestel on ramm nii et raksub raud Kuid otsas on aganaleib Siin ilmas midagi muidu ei saa Kus õnn on nii kauge ja sünge on maa Las trööstib siis naer kui on otsas leib Gloria, Gloria Dei! Kui oleks ma kuningas mündiksin raha Ja jagaksin laiali ausalt ta Kuid kuninga trooni ja au ma ei taha Ja õnneks ei pakuta ka Meestel on ramm nii et raksub raud Kuid otsas on aganaleib Siin ilmas midagi muidu ei saa Kus õnn on nii kauge ja sünge on maa Las trööstib siis naer kui on otsas leib Gloria, Gloria Dei!

Need on kauged, hallid rajad musta muretaeva all – rasked katsumuste ajad käia karmil võitlejal. Refr. Nii pikk, nii pikk on võitlejal tee kauge kodu poole minna, kuid musta muretaeva all, kui raske ka ei oleks tal, :,: ta jõuab, ta jõuab sinna. :,: Veel ei leidu kuskil varju, ümberringi tuulte ulg. Pikki orge, künkaharju paiskub vastu surmatuld. Refr. Nii pikk … Jäävad mitmed külma hange, märga mulda sellel teel. Siiski mitte kõik ei lange, paljud koju saavad veel. Refr. Nii pikk …

Põhjamaa, me sünnimaa, tuulte ja tuisuööde maa, range maa ja kange maa, virmaliste maa. Põhjamaa, me sünnimaa, iidsete kuuselaante maa, lainte maa ja ranna maa, sind ei jäta ma. On lumme uppund metsasalud, vaiksed taliteed, nii hellad on su aisakellad, lumel laulvad need. Põhjamaa, me sünnimaa, karmide meeste kallis maa, taplemiste tallermaa, püha kodumaa. Põhjamaa, me sünnimaa, hinges sind ikka kannan ma, kaugeil teil sa kallis meil, sind ei jäta ma.

Kui on meri hülgehall ja sind ründamas suur hall. Kui on meri hülgehall ja sind ründamas on suur hall. Nõnda hea on mõelda siis, et kuskil rannaliiv ja mere ääres väike maja ootamas on mind. Refr. Nii hea, nii hea on mõelda siis, et kuskil rannaliiv ja mere ääres väike maja ootamas on mind. Seal, kus vana kaev on, kriiksuv aiavärav on. Seal, kus vana kaev on, kriiksuv aiavärav, värav on. Akna taga õhtu eel, vaatad mere poole veel. Ja mere ääres väike maja ootamas on mind. Refr. Nii hea, nii hea …

Üle kõige on maailmal vaja üht vaba last, üht vaba last, kes midagi pole kuulnud heast ega kurjast, ei heast, ei kurjast ega viitsi mõeldagi püüdjate paelust, kuid püüdjail on vaja just vaba last. Põgene, vaba laps! See on ainus võimalus. Põgene, vaba laps! Vii peitu maailma vabadus, kuni veel sa vähegi suudad, kuni veel sa vähegi loodad, vähegi hoolid – põgene, vaba laps! Vägivald armastab vabadust, tahab ta võita ja vallutada. Vägivald igatseb vabadust enda naljale kallutada. Vägivald armastab vabadust, armastab vabadust. Põgene, vaba laps! Refr. Põgene, vaba laps … Üle kõige on maailmal vaja üht vaba last jne. Refr. Põgene, vaba laps …

Ma kõnnin hallil lõpmata teel, kesk nurmi täis valmivat vilja. Ma kõnnin ja kõnnin otsata teed ju lapsena teesid armastas meel. Teed laulavad õhtul hilja, need teed, kuis on nad nii kõvad kui keed. Need otsata kutsuvad jooned, ma kõnnin ja kõnnin teed kõvad kui keed. Nii pikad ja tolmused kõik need teed, need rändaja eluhooned. Ju lapsena teesid armastas meel, ju lapsena kuulda te juttu, ju lapsena kõndida armastas meel, oma laulu nii laulda hallil teel, kui polekski ilmas ruttu. Tund hiline nüüd laulab lõpmata, meel igatseb tolmuta randa. Tund hiline, tee on kõva kui kee, mind hoiab kui mõrsjaks enesele, ei siiski saa pärale kanda. Ma kõnnin hallil lõpmata teel, kesk nurmi täis valmivat vilja. Ma kõnnin ja kõnnin otsata teed, kui teede laul tee helisev meel. Ja kõik on nii õhtul hilja, ja kõik on nii õhtul hilja. Ma kõnnin hallil lõpmata teel...

Ma panen kuus naela rauda patta Aga see peab värske olema, otse Rauamäelt Kui pada hakkab podisema siis lisan veel Hapniku ja süsinikku Süsinikku, vesinikku Veetabletti, teetabletti Teetabletti, veetabletti Rotihapet, potihapet Potihapet, kotihapet Kassisoola, tassisoola Tassisoola, passisoola Suusamääret, tuusamääret Tuusamääret, puusamääret Hambapulbrit, lambapulbrit Lambapulbrit, sambapulbrit Nabasalvi, sabasalvi Sabasalvi, rabasalvi Lollitilku, kollitilku Kollitilku, trollitilku Lõpuks siis on veel surnu pealuu Siis saunaharjad, kukekannused ja penni eest pärmi Kõige lõpuks veel ühe küpse ploomi ja pisut kaneeli Ja vaata, siis ta ongi ta valmis