Avaleht
Tudengilaulud 1978

Tudengilaulud 1978 - www.laulud.ee

Laulusõnad allalaadimiseks või trükkimiseks

112 laulu

Sisukord

  1. Aga neidudel meeldib see väga
  2. Aidake meid
  3. Ali-Baba
  4. Armsas Tartus vana ülikool
  5. Autoga Sahhalini saarele
  6. Ave Maria
  7. Baarmani rock
  8. Diversant
  9. Ega mina papiks küll ei hakka
  10. Ei me ette tea, mida tuua võib purjus pea
  11. Eilne kallim
  12. Ennast raiskame võõrastes voodites
  13. Esimene tüürimees
  14. Gaudeamus
  15. Head teed, väike Ireen
  16. Hei viska viina
  17. Hing
  18. Iive, iive
  19. Isa, ära joo
  20. Jahitrofeed
  21. Joo, sõber, joo
  22. Jumbo
  23. Kallikene, tule intrist välja
  24. Karulaul
  25. Koolipoisi laul
  26. Kord läksid kolm sõpra
  27. Kord südaööl üks üksik ratsu
  28. Kord õhtul
  29. Krambambuli
  30. Krokodill
  31. Kuhu jäänud on lilled?
  32. Kui mu isa kord ära suri
  33. Kui rändama läks üks naisemees noor
  34. Kui Tartu linna tuled sa
  35. Kummituste tund
  36. Kvissental
  37. Käskjalg tuli meie külla
  38. Las jääda kõik, mis hea
  39. Las käia, kulla peremees
  40. Leib jahtub
  41. Liivakell
  42. Lutikas
  43. Ma ammu tean üht neidu
  44. Majesteet kefiir
  45. Mees autokasti nurgas
  46. Mees kääris käised üles öises kõrtsis
  47. Miljon roosi
  48. Minu kullake kaunis on
  49. Moonika
  50. Mu kallim läks ära
  51. Mu õnnepäike
  52. Muinasjutt
  53. Naer on terviseks
  54. Naerata
  55. Na-na-na
  56. Nonnipesa
  57. Noor neiu raha eest
  58. Nüüd jälle ma lähen
  59. Nüüd jälle ma lähen
  60. Oh, punapea Meeri
  61. Ohio veed
  62. On sigu rasvaseid
  63. Oo, Perperoone
  64. Poiss ja kitarr
  65. Protestilaul
  66. Puhastustuli
  67. Rannalinna restoranis
  68. Rio Grand
  69. Robert
  70. Röövlipealik Rinaldini
  71. Salaja saabub kevade tuul
  72. Salong
  73. Sigaretid ja viinad
  74. Sinavad veed
  75. Sinine vagun
  76. Sinu tuba küsisin
  77. Suksutall
  78. Suur kodumaa ja Kohtla-Järve
  79. Suusabaasis on tantsupidu
  80. Tallinna linna
  81. Tango
  82. Tartu marss
  83. Tartu'ga linnas
  84. Tartule
  85. Tudengite joomalaul
  86. Tule tantsima
  87. Tuuled akna taga
  88. Tõugvere Tõnu
  89. Täna me liigume
  90. Täna õhtul naudin elu
  91. Türklane
  92. Vaevane on, kui vanaks sa jääd
  93. Valged orhideed
  94. Valgeid roose
  95. Vana ja väsinud mees
  96. Vana lokomotiiv
  97. Vanad ennemuistsed a'ad
  98. Vanaisa kell
  99. Vanapiiga
  100. Vanapoisi laul
  101. Varvara
  102. Vasar asfaldisse tungib
  103. Veel kord
  104. Vihmasadu
  105. Viinalaul
  106. Viltkübar
  107. Vorstid ja või
  108. Õllesaalis
  109. Õrn ööbik
  110. Ära joo viina
  111. Ära vahi, neiukene
  112. Ühes Tartu linna koolis

Aga neidudel meeldib see väga

Üks noormees ja neiu kord kõndsid metsateel Ja päike säras taevas ja linnud laulsid veel. Siis korraga grupp sääski neid kimbutamas käis Neid piiras kari lehmi – küll kurat tegi hinge täis Refr.: Aga neidudel meeldib see väga See on neidude südamesoov Igal õhtul kui voodisse läevad Ainult poissmeestest näevad nad und Poiss ostis neiul püksid ja siidikombinee Ise küsis: Kallis Kati, kus on sinu kambrike? Kui poiss siis kambri jõudis, tal tee peal seisis äi. Mida ütles poisi süda? Küll kurat tegi hinge täis Refr.: Aga neidudel meeldib see väga .. Siis noormees jättis neiu ja sirged puiesteed Sest äialt saadud muhud tal kipitasid veel Kes tuleks nüüd veel kosja? Neid poisist ilma jäi Mis ütleb neiu süda? – Küll kurat tegi hinge täis. Refr.: Aga neidudel meeldib see väga ..
Sisukord

Aidake meid

Aken on lahti, kuid kasu mis sest Unest ei leia ma lohutust Ei tea, millal on öö, mil saabub päev Päikest ei näe, ainult pimedus nüüd Süüdlast otsida siit ju pole, ma tean Seda oodata võis, on ju eluski nii Enne äikest ja tormi on päike nii hell Silitab päid tuulehoog nii õrn Kuid süüdi ju selles, ma tean, ei keegi, ma tean, ei keegi Hei, aidake meid! Sest muidu haarab tõesti sõjatorm meid Hei, aidake meid! Ja laulge valjult, et öö päevaks muutuks
Sisukord

Ali-Baba

Kord elas Ali-Baba tal naisi mitusada ja vürstiriik tal kaugel Aafrikas mu juuksed läevad halliks pean naisi ikka kalliks ei saada neid veel orjaturule Refr. :,: Nii laulis Ali-Baba naisi mitusada ja vürstiriik tal kaugel Aafrikas nii naeris Ali-Baba ha-ha-ha Ali-Baba ja oma trummi põristas :,: Seal palmipuide vilus on armatseda ilus kolm korda järjest sind seal armastan seal ahvid krokodillid ja pikka karva siilid ja neegrid vabalt ringi jooksevad Refr. :,: Nii laulis Ali-Baba ... : Joon ennast täis ma viina ei tunne hingepiina Rassulkat hellalt hellalt armastan kui ükskord ära suren ei tunne iial muret küll Allah naised järel saadab mul Refr. :,: Nii laulis Ali-Baba... :,:
Sisukord

Armsas Tartus vana ülikool

Armsas Tartus vana ülikool ülikooli kõigil saada soov õnnelikud need, kes sisse said paljud tulid, vähe järel jäid. Mine, sind ei vaja enam ma Hakkan oma elu elama Ülikool on üürikene vaid Võtsid sa, mis temalt võtta sai. Võtsid vähem, kui sa võtta võiks Endal illusioonid puruks lõid Lootsid leida rohkem, aga leidsid vähem Ülikool ei saa sind aidata. Abieluinimeseks saad Väike poeg ja tütar kasvavad Varsti on nad ülikoolieas Varsti on neil värvimütsid peas. Armsas Tartus vana ülikool ülikooli kõigil saada soov õnnelikud need, kes sisse said aga kas nad õnnelikuks jäid?
Sisukord

Autoga Sahhalini saarele

Nii jah autoga Sahhalini saarele Lennuvälja ehituse töömalev Ma sõitsin sinna soovitud matkale Ilma välispassita. Sõidupileti sain siis riigi poolt ma Ja rublakest paar veel taskusse ka Ja vuntsidega kroonuametnik Head reisi soovis seal. Kuid kohapeal ei olnud pakikandjat seal. Ja luksushotellidest kuuldud poldud eal Mul selga kohe topiti pidžaama Ja ei olnud enam nime mul Vaid selja peal oli number sada kaheksa. Suvepuhkus oli tore mul Olen nüüd riigi hoole all Ja kuskil kaugel on Eestimaa Kuid sinna tagasi enam ei saa. Teised joovad suvilates konjakit Mina ajan sisse vaid leiba-vett Teised poole päevani voodites Kuid mina pean juba hommikul kella kuuest töötama Suvepuhkus nii tore mul Olen nüüd riigi hoole all Ja kuskil kaugel, kaugel on Eestimaa Kuid vahepeal laiub suur Venemaa.
Sisukord

Ave Maria

Vanu laule hea on laulda Kui on õhtu ja kõik sõbrad Lõkke äärde jälle kokku tulnud on Meil põleb tuli, see annab sooja Kuid ma ei usu, et lõkkelõõm Oleks praegu minu kõrval see ainus rõõm Oo, mu Maria, oo, mu Maria Nüüd kõigi hääled on laulmas sulle Ma toon kitarri ja tasa mängin Veel iidset laulu Ave Maria … Lihtne viis, aga siiski see Meie ees muudab selgeks öö Ave Maria ...
Sisukord

Baarmani rock

Kõrtsis show on täies hoos paras seltskond jälle koos oodata on kõva noos ma olen baarman-virtuoos. Ukse taga järjekord šveitser seisab nagu lord kui sisse saada tahad sa siis paberraha lehvita sest selline on meie kõrtsu kord. Kui lõpuks sisse pääsed sa on muret jälle kuhjaga ja sina oled õnneseen kui mõni koht on vaba veel ja väikse grammi koha eest mul teed. Kui soovid võlgu annan ma kuid väikese protsendiga ja muret ära tunne sa sest ostsin sulle totsi hea kes hästi palju armastusest teab. Kõrtsis show on täies hoos purjus seltskond jälle koos kui oled baarman-virtuoos siis tasku jookseb kõva noos ja peagi uue auto koju tood.
Sisukord

Diversant

Me maale sõitis diversant turisti maski all Tal mitu fotokaamerat ja püstol hõlma all Ta kodu kaugel Tennessees, šeff Lääne-Saksamaal Ja iga ülesvõtte eest pakk dollareid ta saab Ta tõmbas kaabu silmile ja tõstis üles krae Ning kõiki asju piiludes käis ringi kogu aeg Kord linnaserval kohtas ta teerulli maantee pääl See oli kolme rattaga ja tegi hirmsat häält Turistil särama lõi silm ja värisesid käed Sest sellist võimast tehnikat ei kohta iga päev Ja maanteekraavis roomates ta filmis terve päev Ning arvas jultunult, et teda keegi seal ei näe. Kuid veidi eemal põõsastes üks valvas silmapaar Turisti pingsalt silmitses – tal asi oli klaar See oli julge noor poineer, kes rahva vara eest Nüüd astus välja kartmatult kui õige täitsamees. Läks joostes külakeskusse, tõi rahvamaleva Turisti kaugelt Tennesseest koos kinni võtsid nad Teerull võib jälle rahuga nüüd seista maantee pääl Ei miski teda ohusta, ta kindlalt seisma jääb.
Sisukord

Ega mina papiks küll ei hakka

Ega mina papiks küll ei hakka ega turulaulikuks. Ilmas on kombeid, mis võivad tappa Kuigi on kenad ja aulikud Magan mina mättal või mulda pööran Labidat liigutan üminal Minu eest rahvale laulu löövad Vint ja kägu metsa all. Refr.: Öelge aga otse, kui hääl ei meeldi Või kui viisid on viletsad Pole mind siia kutsunud keegi Ise mina lähen ka minema. Töömehe tarka ja toekat vilet Võseriku varjus laseb vint Peiarpoissi mängib ja sada imet Teeb minu sõbrake kukulind. Ise mina pole vint ega kägu, Olen üks väikene luuletai Suur tahan olla ning oma nägu, Aga jaanikuus külma sain.
Sisukord

Ei me ette tea, mida tuua võib purjus pea

Refr.: Ei me ette tea, mida tuua võib purjus pea Kuid ometi see, mis peab tuleb kindlalt kõik. Kui kätte jõudis stipipäev Kõrist siis alla voolas kõik vaev. Puruks sai visatud nõudeserviis Ise ma laulsin siis - Refr.: Ei me ette tea ... Kui miilits küsis, miks ma jõin Miks vaateakna puruks ma lõin Vastata polnud mul midagi Ise ma laulsin nii – Refr.: Ei me ette tea ... Viinaga elus mul ei vea Viitteistkümmet päeva nüüd istuma pean Arestikambris raudvoodi peal Ise ma laulan seal – Refr.: Ei me ette tea ...
Sisukord

Eilne kallim

Vaata siia, minu eilne kallim, vaata tagasi Kuula, piiga, kuula mida sulle täna laulaksin Refr.: On ju selge, et kõrvuti kasvada ei saa Roosa alpikann ja okkaline kadakas Ja kui okkad heidan põrmu ma – sa pöörad selja Vaata siia, minu eilne kallim, ära põgene! Kuula piiga, kuula mida sulle täna laulan veel Refr.: On ju selge …
Sisukord

Ennast raiskame võõrastes voodites

Ennast raiskame võõrastes voodites Elu magamistuba on pime Homme keegi ei meenuta oodides Me ei midagi ütlevat nime Arveid elu ja endaga klaarides Teiseks koduks meil suitsused baarid Homme elu kui väsinud peremees Arved meiega lõpuni klaarib Öised tänavad lehtedest prügised Nende suikudes läheme – kuhu? Homme tulevad meiegi sügised Tuuled kevadet näkku ei puhu Meie võrasid tormid on räsinud Raagus okste peal minevik tukub Homme lõplikult endastki väsinult Lastud linnuna alla ta kukub Milleks tunded, kui truuduses kahelda Läbi suitsu veel viipab sõbranna Homme uuesti läita ei taheta Vana lõket, mis sooja ei anna Kaardid võiduvad, panuski piseneb Trumbid jooksevad veel, aga kaua? Homme tundmatu kakleja siseneb Jalahoop paiskab ümber me laua.
Sisukord

Esimene tüürimees

sõnad rahvasuust

Esimene tüürimees ei raatsi iial juua, kõik oma kopkad tahab kodumaale tuua. Refr. :,: Jää jumalaga, Mann, sest tuules oli ramm ja reisusihiks oli meile Rotterdam. :,: Kapten, vana merikaru, juua täis kui tint, jäi masti alla magama, kui väljas oli vint. Refr. Jää jumalaga, Mann … Pootsman on meil kaine peaga vaikne nagu toi, purjus peaga lärmab nii, et ruhvis kerkib koi. Refr. Jää jumalaga, Mann … Kokal puder kõrbes põhja, see on paha märk, siis masti otsa tõmmatud sai koka vana särk. Refr. Jää jumalaga, Mann … Kui masti otsa tõmmatud sai koka vana särk, see paistis igaühele kui viimsepäeva märk. Refr. Jää jumalaga, Mann …
Sisukord

Gaudeamus

keskaegne tekst, Christian Wilhelm Kindleben (töötlus)

:,: Gaudeamus igitur juvenes dum sumus! :,: Post jucundam juventutem, post molestam senectutem :,: nos habebit humus! :,: :,: Ubi sunt, qui ante nos in mundo fuere? :,: Vadite ad superos, transite ad inferos, :,: ubi iam fuere. :,: :,: Vita nostra brevis est, brevi finietur. :,: Venit mors velociter, rapit nos atrociter, :,: nemini parcetur. :,: :,: Vivat academia, vivant professores! :,: Vivat membrum quodlibet, vivant membra quaelibet, :,: semper sint in flore! :,: :,: Vivant omnes virgines faciles, formosae! :,: Vivant et mulieres tenerae, amabiles, :,: atque laboriosae! :,: :,: Vivat et respublica et qui illam regit! :,: Vivat nostra civitas, maecenatum caritas, :,: quae nos hic protegit! :,: :,: Pereat tristitia, pereant osores! :,: Pereat diabolus, quivis antiburschius, :,: atque irrisores! :,:
Sisukord

Head teed, väike Ireen

Su silmis on päikese sära Sinu huuled on pehme kui siid Sinu hääl on kui kuljuste kõla Uneilmaisse sa tihti mind viid Refr.: Head teed mu kaunitar Väike Ireen Sind unelmais ma hellitan Mu sädelev rubiin Kord tahaks su juurde ma tulla Sind suudelda õunapuu all Kui päike su juukseid kuldab Mu sädelev kristall Refr.: Head teed mu kaunitar ...
Sisukord

Hei viska viina

Kui kõik maailma järved peaks viinaks muutuma Kas tõesti siis, mu sõbrad, poleks mõtet elada Refr.: Hei, viska viina kui suudad veel sa Sest muidu võid janu kätte kärvata sa. Siis viinajärve äärde me lossi teeksime Ja ööd kui päevad aina ta kaldal käiksime Refr.: Hei, viska viina kui suudad veel sa ... Me rüüpaks veidi viina ja ujuks viina sees No kas siis me ei seisaks Eedeni aia sees. Refr.: Hei, viska viina kui suudad veel sa ... Ja kui sest järvest vähki ei peaks tulema Siis viinajärve põhja ma hüppaks surema Refr.: Hei, viska viina kui suudad veel sa ...
Sisukord

Hing

Sõpradega koos jõin oma hinge maha, viidi ära prügimäele ta. Jäigi minu hing siis sinna aia taha Terveks ööks ja päevaks lebama. Oh, milleks, milleks, milleks mulle hing Olen vaba nagu taevalind Oh milleks, milleks, milleks mulle hing Kui olen vaba nagu taevalind! Kuivas ära hing ja muutus päris mustaks Kahju hakkas oma hingest mul Korjasin ta üles ja harjasin ta puhtaks Riputasin kaela tagasi. Jäigi mustaks hing, jah hing on täitsa must Narrid need, kes plekke otsivad Hing on täitsa must, must hing on nagu ling Ikka kitsamaks jääb järjest rind.
Sisukord

Iive, iive

Aasias, kus kultuur vana - Lapsi sünnib nagu raba. Aafrikaski sama lugu - Kiirelt sigib neegrisugu Ainult eestlane on mugav - Laps tal käes, teist kardab juba. Kardab rikkuda figuuri Tahab nautida kultuuri. Muiste aga naine põllul kündis Samas laps ka ilma sündis. Polnud piima, mähkmeid, lutti, Siiski aeti asjad jutti. Nüüd on haiglad ja dekreedid, Kasvama peaks prisked beebid. Tõesti beebid on meil paksud Aga iive alla laskub. Õppust võtkem sangar emast Mitu last on tulnud temas. Ei tema kartnud ühtki meest Vaeva nägi mitme eest. Ainult eestlane on mugav - Laps tal käes, teist kardab juba. Kõik te igas kodus, majas Teadke – iivet tõsta vaja.
Sisukord

Isa, ära joo

Refr. Sind ainult palun, isa, ära joo purju ennast jälle, kui kord pühad saabuvad! Too emale sa lilli parem linnast, sest pisaraid on valus vaadata. Seinakell lööb kurbi õhtutunde, osutid nii visalt liiguvad. Trepilt veel ei kosta isa samme, akna taga oksad kiiguvad. Refr. Sind ainult palun, isa … Läbi vaadatud on pildiraamat, jutud loetud, und ei tule veel. Läevad tunnid nagu laisad loomad, ema istub tummalt akna all. Refr. Sind ainult palun, isa … Unenäos on jälle kõik nii ilus – isa tuleb, lilli täis on peod. Naeratades emal juukseid silub, lähestikku õnnelikud näod. Refr. Seepärast palun, isa …
Sisukord

Jahitrofeed

Kukerpillid

Kõik metsaloomad teadsid ammu juba et varsti tuleb inimjahi luba. Nüüd õige aeg on valmis panna lõksud, küüned, hambad ja veel teised nõksud. Trofeedevõistlus kuulutati välja, see loomadele tegi palju nalja. Kui stiimul käes, mis siis viga küttida ja inimesi maha nottida. Refr. Hammas hamba vastu, juhhei, küüne vastu küüs sul, juhhei, metsaelu lõbusaks teeb koopaseinal inimluust trofee. Ka kitsendusi seadus ette nägi: vaos tuleb hoida oma jahivägi. Sa ära küti emasid ja lapsi ja mehi kes on veidi võtnud napsi. Läks hooaeg lahti, metsas pidu käis, kõik loomad olid poolteist päeva täis, kui ükskord ära vajus kolkund õllevaht läks lahti inimesejaht. Refr. Hammas hamba vastu ... Nüüd põlislaanes näitus tehti lahti, kõik loomad väsind pärast pikka jahti, kuid nende silmist paistab rõõmus meel ja uhkelt seinal ripuvad trofeed. Tõi põder uhked sarvekandja sarved ja hunt, kel inimsooga vanad arved tõi hulga sääreluid, mis puhtaks näritud ja vaiguga nii kaunilt lakitud. Refr. Hammas hamba vastu ... Kahejalgne loom, üllas looduse kroon- võta endal teadmiseks see.
Sisukord

Joo, sõber, joo

Quirino Mendoza y Cortés / eestikeelsed sõnad rahvasuust

Abessiinias, Brasiilias ja kaugel kaugel idas – igal pool juuakse viina, viina, jah, viina. Refr. :,: Joo, sõber, joo, joo ennast täis kui siga, oma viimased kopikad kõrtsmikul vii ja ütle, mis elul on viga? :,: Mul naine joob ja ise ma joon ja lapsed on pätid ja vargad, pätid ja vargad, pätid ja vargad. Refr. Joo, sõber, joo, joo ennast täis kui siga … Mul kodus on üks vana nõid, kes muud ei taha kui raha, raha ja raha, muud ta ei taha. Refr. Joo, sõber, joo, joo ennast täis kui siga … Atlantia ja Peipsi järv ja teised ookeanid – seal sõitvad suured praamid, neil peal on viina-aamid. Refr. Joo, sõber, joo, joo ennast täis kui siga … Abessiinias, Brasiilias, ja kaugel kaugel idas – igal pool juuakse viina, viina, jah, viina. Refr. Joo, sõber, joo, joo ennast täis kui siga …
Sisukord

Jumbo

Siis kui päike tõusis idast Neegriküla pidu pidas Refr.: Oi, Jumbo, oi-oi Jumbo Litt, lätt, lätt…. Oi Jumbo, oi-oi Jumbo Väike neeger Niki-Näki Leidis põõsast pekitüki Hakkas seda närima Kodu poole tirima Pekitükk talt ära võeti Põõsa alla maha maeti Keset küla katel kees Valge misjonär seal sees Misjonär seal ära söödi Hommikuni tantsu löödi
Sisukord

Kallikene, tule intrist välja

Kallikene, tule intrist välja, Vaata kuidas tähed säravad :,: Miks küll teed mu südamele valu Öösiti ei saa ma magada :,: Kahekesi vaatame siis tähti Õrnalt sulle kõrva sosistan Kedagi ei armasta ma nõnda, Nagu sind, mu väike kallike. Kuumalt suudlen sinu kauneid huuli Südames mul põleb armuleek Kui sind harva näen või sinust kuulen Ei siis maitse mul ei söök, ei jook.
Sisukord

Karulaul

Karu elab loomaaias, matsakas ja muidu maias Ja nii kõmbib tema aina umpa-umpa-umpa-umpa. Metsas karu pole näha, metsas on tal külm ja paha ja nii müttab tema aina müta-müta-müta-müta. Loomaaeda tahan ma, karu kaissu tuduma, kahekesi sööks seal komme päeval-ööl. Refr. Tule,tule,tule,tule,tule,tule,tule,tule sa Loomaaeda ühes minuga. Egas keegi karda karu, karul mitme mehe aru, jõudu, jaksu ülearu, ah-ha-ha-ha-ha-ha-haa. Karu silmad on kui sulakuld, Neis lõõskab inimarmastuse tuld. Mõni peab koera ja mõni mees kassi, Mõni peab ahvi, kes elab tal sahvris. Mina ainult karu armastan ! Mõmm. Refr. Tule, tule, tule, tule, tule, tule, tule, tule sa mu unedesse, karukene, hea. Unes karu ilmuski, loomaaia piletit minult ta ei nõudnudki ah-ha-ha-ha-ha-ha-haa. Karu silmad on kui sulakuld ...
Sisukord

Koolipoisi laul

Kes koolipoisi elu kohta kartoteeki peab, See kohe põrgupiinadega seda ühte seab Ei aru saa ma algebrast, ei saksa keelt ma ei tea, Ja inglis keele tundides mul põrmugi ei vea. Kas siinuse ja koosinuse korrutis on 1? Mis ainest võib küll tehtud olla valge saapaviks? Kas saabasteta saab ka minna üle Sirtsu soo? Kas lõngaõli valem pole mitte H2O? Kui suur on kera ruumala, kui suur on kera pind? Kui kera täita viinaga, kui suur on siis ta hind? Ja mitu kilo võid sa aastas ahtralt lehmalt saad? Ja kui suur on su aiamaa, kus kapsad kasvavad? Kas pendel kõigub igavest või vahel seisma jääb? Kas Danrelli hüdromeetril kastepunkti näed? Miks denatuuri pudelil on kondid maalitud? Ja mil võib vahipostil olles kanda palitut?
Sisukord

Kord läksid kolm sõpra

(Johann) Ludwig Uhland / eestikeelsed sõnad rahvasuust

Kord läksid kolm sõpra, kord läksid kolm sõpra, :,: kord läksid kolm sõpra üle Koivamaa jõe. :,: Ja sõprade majja ja sõprade majja, :,: ja sõprade majja seal viis nende tee. :,: Oh mamma mis maksab, oh mamma mis maksab, :,: oh mamma mis maksab teil õlu ja viin. :,: Kas on teie ilus, kas on teie ilus, :,: kas on teie ilusam tütar ka siin. :,: Meil õlut ja viina, meil õlut ja viina, :,: meil õlut ja viina on rohkem kui lund. :,: Aga tütar see magab, aga tütar see magab, :,: aga tütar see magab juba igavest und. :,: Siis läksid nad kambri, siis läksid nad kambri, :,: siis läksid nad kambri, kus ta lamas kirstu sees. :,: Üks võttis tal räti, üks võttis tal räti, :,:üks võttis tal rätiku silmade pealt. :,: Ja andis ta närtsinud, andis ta närtsinud, andis ta närtsinud huultele suud Ja andis ta närtsinud huultele suud. Kui elasid olid, kui elasid olid, :,: kui elasid olid, olid ilus kui kuld. :,: Nüüd lamad sa kirstus, nüüd lamad sa kirstus, :,: nüüd lamad sa kirstus, oled mustem kui muld. :,: Siis läksid kolm sõpra, siis läksid kolm sõpra, :,: siis läksid kolm sõpra, kuhu viis nende tee. :,:
Sisukord

Kord südaööl üks üksik ratsu

Kord südaööl üks üksik ratsu Mu lossi ette kihutas :,: Sind unustada ma ei katsu sest tean – see vaev on asjata :,: Ja neegrilaste laulu kaja Nii kummaliselt võlus mind Ja kui me sõime köögis kilu Siis uskusin, et sallid mind. Kui varjas hämarus me tuba Siis uskusin, et saabub hetk Kuid sa vaid palusid mult luba Et süüdata üks sigaret. Ja siis sai äkki selgeks mulle See jube võigas jõhker tõik Sul kodus ammu teine naine Madonna nagu tordilõik. Sa läksid siis, sust jäi vaid koni Mu tuhatoosi hõõguma Ja enam iialgi ei roni Mu lossitrepist üles sa.
Sisukord

Kord õhtul

Kord õhtul me kamp mööda linna hulkus ja kohutav janu meil kõrvetas kurku Siis kõndisin mina kui kaamel Sahhaaras Tõin välja kõik kangema kibeda taaras Ja lõpuks me leidsime ühe lõbusa linnu Kes seltskonda sisse tõi elu ja innu Tema kodu oli tõeline patune urgas Seal puskarilännikud loksusid nurgas See neiu oli kõrgesti haritud kunstis Ta laua peal püksata plastikat tantsis Ja lõpuks end täiesti paljaks ta kiskus Ja kogu aeg kellegi süles ta istus Ei saanud seal sotti, kas hommik või õhtu Sest kõiksugu solki sai kallatud kõhtu Seal iga mees vägevalt laulusid röökis Ja vahepeal pikali toanurgas öökis Aga hommikul siis tulid naabrid platsi Neil kaasas olid kõiksugu teibad ja latid
Sisukord

Krambambuli

Crescentius Coromandel (Christoph Friedrich Wedekind), tõlkinud Jüri Uluots

Krambambuli on joogi nimi, mis vahul klaasides meil keeb. On hästi proovitud ta abi, kui keegi meile kurja teeb. :,: Ma hilja õhtust koiduni sest klaasist joon krambambuli. Kram-bim-bam-bambuli, krambambuli. :,: Kui astun kõrtsi leti taha, nii nagu rikas kaubamees, ei leiba, liha ma siis taha, sest pudel märjukest on ees - :,: Ja kõht mul laulab tantari, Sest klaasis on krambambuli, jne. :,: Kui pea mul haige, kõhus valu ja söögiisu kadunud, kui nohu raskust ma ei talu, katarr on kopsu tunginud, :,: Ei lohuta mind medici - Ma joon üks klaas krambambuli, jne. :,: Oh oleks suurest soost ma tõusnud, Kui keiser Maximilian, Ma oleks lippu kõrgel hoidnud Ja selle peale kirjutand: :,: Toujours fid?le et sans souci, C’est l’ordre du Crambambuli...:,: Kui mängulaual kaotan raha Või veksel alles maksmata, Ei pruut mull’ kirja saata taha, Või surmasõnum postiga, :,: Siis kurbuses ma põhjani Joon klaasi täis krambambuli, jne. :,: Oh kui nüüd vaesed isad, emad teaks pisut poege puudustest, pääst silmad nutaksivad nemad ja kahvataksid kurbusest; :,: Kuid siiski joovad filii, Sest bene on krambambuli, jne. :,: Kui vabadust ma hoidma tõttan ja sünnimaa eest võitlema, ma halja mõõga kätte võtan, mu kõrval sõber seisab ka. :,: Siis ütlen tal: "Mon cher ami, Veel enne klaas krambambuli!" jne. :,: Kui tudengil ei ole raha, ta laenab seda jällegi ning mõtleb: kõigil ilmas paha, nii minul kui ka sandilgi. :,: Sest nõnda käib filosofii, Mis äratab krambambuli, jne. :,: Te rumalad, kes ei joo viina, ei salli teid ja kahju teist! Siin maa peal tunnete tõest piina ja taevas saavad inglid teist! :,: Vett joote nagu veisedki, Teil tundmatu krambambuli, jne. :,: Kes omad autud lõuad avab krambambullaste laituseks, see Taeva Isa andi haavab, ei teda pea me kristlaseks. :,: Ja tall ei anna iialgi üht tilgakest krambambuli, jne. :,:
Sisukord

Krokodill

Seal kaugel-kaugel Aafrikas, kus õitseb lootoslill. Seal Kongo jõe kallastel kord elas krokodill. Ja kui jääb vastus saamata, siis kurb on krokodill Ja suuri-suuri pisaraid Siis valab kroko silm. Ta kaldamudas pikutas ja neegripoisse sõi Jõevähki sabast sikutas, kodus mängimiseks tõi. Ja aeg nii kiirelt mööda läeb, Kui jookseks jaanalind Ja aastaid krokodillilgi On sada ammugi. Kui Kongo kohal särab kuu ja õitseb lootoslill Siis laulab krokodilli suu seal omal kallimal’. Kui Kongo kohal särab kuu Ja õitseb lootoslill Siis laulab krokodilli suu Seal omal kallimal: Tule mulle, Manni …
Sisukord

Kuhu jäänud on lilled?

Kuhu jäänud on lilled? Miks ei õitse nad veel? Kuhu jäänud on lilled? Miks on porised teed? Suve nukker lõpp on käes, sügisele annab käe. Oo, Maria, mil tuled siia Et sügisest saaks kevade Kuhu jäänud on linnud Miks ei laula nad veel? Kuhu jäänud on linnud, Miks on taevas pilvine? Kuhu jäänud on päike Hele hele kollane? Kuhu jäänud on päike? Vihmale ta andnud teed. Mis seal taevas vilgub Hele hele kollane? Mis seal taevas vilgub? Sügisene täht on see.
Sisukord

Kui mu isa kord ära suri

Kui mu isa kord ära suri, käskis ta mul elada, käskis õlut ja viina juua, käskis naisi armasta Ärge kolistage kirikukelli, See käib minul läbi pealuu Vaid kõlistage viinaklaase Siis võin rahus uinuda Kui ma ise kord ära suren, Ärge matke mind hauasse Vaid matke mind viinakeldri Kus aamid seisavad reas Kõik riided võtke mul seljast Viige täikal juudile Ja saadud raha eest ostke Pudel viina endale Minu paremasse kätte pange Pudel valge viinaga Ja rinna peale pange Taldrik sakusmendiga Kui täitund kõik minu soovid Siis võin rahus puhata Ja teisest ilmast teile Pudel viina saadan ma
Sisukord

Kui rändama läks üks naisemees noor

Kui rändama läks üks naisemees noor Oma naisele ütles ta nõnda: “Kas kuulata tahad mind, naisuke noor? Kas tõotuse tahad mul anda? Kui truuks jääd sina nüüd mulle, Siis truuks jään minagi sulle!” Naine nuttes tõotas seda, mees kuumalt suudles teda. Kuid vaevalt oli silmist tal kadunud mees, Naine oma õnne ei varjanud. Veel silmad tal lahkumispisaraist vees Juba teisele kirjutas kirja. Ja see teine ka kiiresti tuli, noor naisuke õnnelik oli Ja varsti la-la-la-lalllaa, la-la….. Kuid õnnetus käib iga päev meie teel Noor naisemees koju veel tuli. Nii nukker ning murelik oli ta meel, Rahakoti ta unustand oli. Ja oh sina imede vägi, mida naisemees koju tulles nägi Naine istus teise mehe süles, Lõi eest ja takka üles. Siis naisemees võttis püstoli seal Ja lasi välja kuus pauku. Nii tummalt ta seisis seal laipade ees Igaühel neist rinnas kolm auku. Ja siis ta võttis püstoli ja lasi ka endale kuuli pähe. Ja tema hing läks taevasse. Aga oh sina imede vägi, Mida naisemees taevas nägi Naine istus Peetruse süles, lõi eest ja takka üles.
Sisukord

Kui Tartu linna tuled sa

Kui Tartu linna tuled sa, ja-jaa, ja-jaa Siis tudengiks ka kohe saad ja-jaa, ja-jaa Ja kui sa ikka õpid ka, stipendiumi siis ikka saad Ja-jaa, ja-jaa, ja-jaaa Mis intris elul viga on, ohho, ohho Meil igas nurgas telefon ohhoo, ohhoo Ja televiisor laua peal, meil elu prosta priima seal Ohhhoo … Studeerind oled aastat viis jajaa, jajaaa Saad laborandi koha siis jajaaa, jajaa Ja katsu siis sa elada, kui kuuskümmend kulli palka saad Ja-jaa, ja-jaaa… Ka intrist tuleb lahkuda jajaa Ja väike tuba üürida, jajaa Kui inimlik on peremees, vaid kakskümmend maksad selle eest Jajaa, jajaa.. See laul ei ole pilkelaul, ei-ei Vaid pigem on see nutulaul ja-jaa, ja-jaa Must tulevik sind ootamas, ei miski vaeva, huvita Ei-ei, ei-ei …
Sisukord

Kummituste tund

Vana tornikell lõi 12 kesköölööki Vastu kaikus iga hoov ja müüriorv Heidame nüüd pilgu kummituste kööki Selleks lahti hoida tuleb silm ja kõrv Mustas aknaavas kumab küünlavalgus Keegi kuskil oigab, keegi kriibib ust Ümberringi hõljub sajandite hingus Salamürgid, mõrvad, surnud armastus. Müürist välja astub lumivalge naine Mustad silmakoopad, maani valge juus Hõljub tantsiskledes, nõtke, ebamaine Läbipaistvais kätes kuldne mürgikruus Kostab mõõgakõlin, võlvide all kaigub Kähe võitlushüüd ja kohe hääbub see. Kivipõrandal on äkki vereloigud Kuskilt pimedusest juurde tilgub veel. Jälle aknaavas kumab küünlavalgus Keegi kuskil oigab, keegi kriibib ust Ümberringi hõljub sajandite hingus Salamürgid, mõrvad, surnud armastus.
Sisukord

Kvissental

Linna taga Tartumaal on üks inter Kvissental. Vaikne kena kohake Meie tudengitele. Toad on suured, avarad, Sooja palju, valgust ka Öösel aga korstnaluugid laulavad meil üheskoos. Ai-ai-ai … armas Kvissental Linna taga Tartumaal On üks inter Kvissental Tudeng piima ostab sealt Piima hinda kalliks peab. Öösel aga vana tüssab, lehma ise ära lüpsab. Ai-ai-ai …
Sisukord

Käskjalg tuli meie külla

Käskjalg tuli meie külla, võttis kaasa viisteist meest :,: ja meid viidi suurde sõtta isamaa ja tsaari eest.:,: Tsaar ei andnud meile leiba, isamaa ei hoolind meist, :,: kuni uue korra majja lõime aastal seitseteist.:,: Mööda mägiteid ja orge sammus edasi diviis :,:võtma valgetelt Primorjet meeste raske rännak viis. :,: Lippe verest punetavaid kandsid eskadronid ees :,:nii Amuuri partisanid läksid julgelt sõjateed. :,: Nende päevade suur kuulsus iial kustuda ei saa :,:partisanid olid julged linnu vallutasid nad. :,: Muinasjuttudena jäävad meelde lood neist rünnak-öist, :,:Spasski kuulsusrikkad päevad, Volotshajevka suur võit. :,: Puruks lõime atamanid, põgenesid valged väed :,:ja nii Vaiksel ookeanil lõppes meie sõjakäik. :,:
Sisukord

Las jääda kõik, mis hea

Refr 1.: Las jääda kõik, mis hea ei siis lõpe ka laulud eal. Eilseks võib saada homne päev Noorus oli ja on ja jääb Üks aednik teeb elu lilleaiaks Värisevad käed, elu see on jääv Ja aastais daam pruulib õuntest veini Ta silm nõrgalt näeb, aga vein on jääv Refr 2.: Kui oled noor, sinus peitub jõud Elu on nii kuum Südames sul on kindel nõu Võita ilmaruum Refr 1.: Las jääda … Üks mees nii hall põldu kündmas orus Kortse täis ta käed, aga põld on jääv Ja neiu noor lebab valgel rannaliival Päikest täis on päev, päike- see on jääv. Refr 2.: Kui oled noor …
Sisukord

Las käia, kulla peremees

Ilmar Mikiver

Las käia, kulla peremees, Nii kõrgelt õllelained! Sest täna pikk meil öö on ees, Sest täna pikk meil öö on ees, Sest täna pikk meil öö on ees, Kuid homme olgem kained! See mees, kes õllel au ei tee Ja varakult läeb voodi, See on kui närtsind lilleke, See on kui närtsind lilleke, See on kui närtsind lilleke, Ja lepalehe moodi. Kuid mees, kes enne hommikut Ei lahku õllelauast, See elab elu võrratut, See elab elu võrratut, See elab elu võrratut, Ja võrratult läeb hauda. See neid, kes poisilt musi saab Ja emale läeb kaebma, See on kui süütu talleke, See on kui süütu talleke, See on kui süütu talleke, Ja süütuna läeb taeva. See neid, kes poisilt musi saab Ja ise vastu annab, See on kui õitsev õunapuu, See on kui õitsev õunapuu, See on kui õitsev õunapuu, Ja varsti vilja kannab. See mees, kes neljakümnene Ja kehakaal teeb liiga, See jätku õlled rahule, See jätku õlled rahule, See jätku õlled rahule, Ja joogu valget viina. See neid, kes neljakümnene Ja kehakaal teeb liiga, See jätku koogid rahule, See jätku koogid rahule, See jätku koogid rahule, Ja söögu kohupiima.
Sisukord

Leib jahtub

Tõnis Mägi

Akna all must metsaäär. Akna peal koltub kuväär. Mida on maailmas uut? Kiirus, vaid kiirus, ei muud. Lapsed taas tulla ei saa - lühike aeg, pikk on maa. Kummutil pildid reas, õlelill nende seas, kuldjuuksed peas. Refr. Valgel laual rätiku all palav leib. Madal on uksepiit, lapsed on läinud siit. Leib jahtub, oodates neid. Kõrge taevas, madalad, suitsunud laed ... Trepil on valget lund, puud on täis karget und. Ootamist tiksumas aeg. Aknad täis lillelist jääd: mis sa sealt vaatad või näed! Tulema keegi kord peab, kui ta veel teed siia teab ... Linnas on siledaid teid - on seal ka magusam leib? Kuidas seal endaks saad? Juured on sul kesk maad, memm ja su taat, memm ja su taat ... Refr. Valgel laual rätiku all palav leib ...
Sisukord

Liivakell

Läksid sa, tühja aega veel näitab liivakell, liivakell. Ja mu aeda vaid kõrbetuul paitab Hing on hell, hing on hell. Kuhu läksid, kui kaugele viib sinu tee Maanteetolmus su jälgi veel näen. Ma ei suutnud sind hoida ega võita endale Nüüd lootusetu tundub homne päev. Küllap põhjust sul oli, et minna Seda tean, seda tean. Kaasa võtta ei võinud mind sinna Sul on hea, sul on hea. Kui koos koiduga tõusen ma voodist Pole sind pole sind. Iga laul väljub nukrana rinnast Pole sind, pole sind.
Sisukord

Lutikas

Üksainus kord sind nägin ma, nüüd minust rahu on igaveseks läinud. Su järel ihkan, ihkan otsata Sest olen sind kord ma näinud Mu mõtteis öösel oled sa, Vaid ainult sinust mõtlen mina Ei enam tööd ma teha saa Mul meeles mõlgud ainult sina Mult nõudsid verd ja nõudsid higi End kuskile su eest ei saa ma peita Mu mõtted kõik vaid sinu ligi Ei enam üldse rahu leia. Mil pääseb piinast minu rind? Mil katkeb ükskord häda ahel? Oh, millal kätte kord saan ma sind, Sa vastik lutik intri seina vahel.
Sisukord

Ma ammu tean üht neidu

tõlkinud Kustas Kikerpuu

Ma ammu tean üht neidu, teist sellist vist ei leidu. On teda näha nüüd mu ainus soov. Niipea kui mõtlen talle, siis kohe tunnen jälle, et südamega korras pole lood. Oi-oo! See väike neiu. Refr. Pilved taevast kaovad siis, kui teda näen, ümberringi kõikjal päikesest sillerdav päev. Oleks hea, kui kogu aeg võiks olla nii ning ei seda taipa ma, miks küll on teisiti. Toond külma sügistuuled ja lehed langend puudelt. Kõik siiski nii kui olnud ennegi. Mis sest, et väljas hanged ning sõrmed külmast kanged, ta akna alla tee mind jälle viib. Oi-oo! See väike neiu. Refr. :,: Pilved taevast kaovad siis … :,:
Sisukord

Majesteet kefiir

Kui sul kurb on meel, ära kõnge veel Vaid pott kefiiri endal muretse Kefiir on meile elu aluseks Kefiir teeb tuju ikka heaks. Majesteet Kefiir, elu eliksiir Su jüngrid sulle oodi laulavad. Kefiir on meile elu aluseks Kefiiri nimel sureme. Sajab laia lund, käes on surmatund Ja Peetrus ootab taevaväravas. Veel viimne lonks kefiiri kugista Siis võid sa rahus kõngeda. Kui see asjatu, ei siis aita muu Oma patud viimses kohtus üles tunnista. Kefiir jääb igavesti elama Kefiiri jüngreid värbama. Puhub vinge tuul, ripun õunapuul Ja kaelas mul on silmus kõva Kel maa peal ruumi vähe elada, Läeb ära taevariiki ta.
Sisukord

Mees autokasti nurgas

Must maantee päikses sulas ja kõrbes maa ja silmapiiril virvendas õhk Ma seisin päikselõõsas, kurk kuivamas ja hinges piinav rändamiskihk Kätt püsti hoidsin üha, et sõita saaks saaks sõita ära kaugele siit Kuid autoid mööda vuras ilmlõpmata Ma seisin tolmus nagu teeviit, Üks lõpuks peatus, ära mind viis. Seal autokasti nurgas üks veider mees suupillil mängis kurblikku viit ja rukkilill tal rinnas nööpaugu sees kui veidi väsind sinine silm Kitarr mul oli kaasas ja nukker blues lõi sõidurütmis kõlama siis Ja mäed meist sööstsid mööda ja sööstsid ka puud Kui terve maailm oli see viis Meid auto ikka edasi viis Me laulsime seal vaevast ja rõõmust ka ja inimestest, kellel on nälg Miks keegi ainult leivast ei söönuks saa ja kuhu jõuab lõpuks me jalg Miks suurim sõna ilmas on vabadus Miks orje siiski küllalt on veel Miks pisarateks ilmas on vajadus kuid paljud aina naeravad siin Meid auto ikka edasi viis Nüüd jälle linnas olen, kesk kivilaant ja seda sõitu unes veel näen Ei enam püsi ole, ei rahu saa Ma unes talle ulatan käe Seal autokasti nurgas üks veider mees suupillil mängib kurblikku viit ja rukkilill tal rinnas kui veidi väsind sinine silm Meid auto ikka edasi viib
Sisukord

Mees kääris käised üles öises kõrtsis

Mees kääris käised üles öises kõrtsis Ja veiniklaasid särasid ta ees. Üks väike neiu akna taga hiilis Kui laua alla langes tema mees. Mees langes alla valge vahu piiri Ja akna tagant kostis vaikne nutt. Mees aga uljalt õllevahus triivis Ja koju jõudis alles koidikul. Jäi maha kõrts, kus veetis oma aja Ja uksele viis kitsas kodutee. Ja joodikute õudne kisa-kära Veel kostis kaua üle fjordi vee. Mees võõra naise vastu rinda surus Oli oma naine vaenlane ta ees. Silm otsib aga kõrtsinaise kuju Seal einelaua õllevahu sees.
Sisukord

Miljon roosi

Läbi päiksetõusu, miljon roosi peos käisime kord kõrvu hoides kinni käest Nõnda möödus suvi, Tuli kuri talv. Tuisk mattis aasad Tuisk mattis kõik. Refr.: Sest nii üles leidsin ma end Keset tuisku, tormi ja lund. Miljon roosi vaid need Sa jätsid minule Läbi päiksetõusu Miljon roosi peos. Läbi päiksetõusu Hoides kinni käest. Kuskil valges tuisus Käin nüüd üksi teel Ikka sind ma otsin Kuni elan veel Refr.: Sest nii üles leidsin ma end ...
Sisukord

Minu kullake kaunis on

Minu kullake kaunis on kuigi kõhn ja luine :,: hei luu- dila lillalla kuigi kõhn ja luine :,: Silmad tal on sinised Kuigi kõõrdi kaevad Suu tal on nii tilluke Kuigi poolteist sülda Juuksed kastanpruunid tal Kuigi takukarva Kui mina viin tema laadale siis Harakadki naervad Minu kullake kaunis on Kuigi kõhn ja luine
Sisukord

Moonika

Põld ei kanna ainult leiba, vaid ka kollast tuld, Põld ei ole ainult muldne maa. Näen, laps põllul lilli leiab, leeki pillub muld Päev neid ära puhuda ei saa Refr.: Moonika, Moonika, ja moonid Mooniga Moonika tuult kroonib Kroonib laps kuningaks just tumma tuule Ja see tüdruk lilli põimis, kuni mõista võis Moonid on vaid rohi, lill – ja seal Ainult tuul, kes kõikevõimas, troosti talle tõi Kandes habrast moonikrooni peas. Refr.: Moonika, Moonika ja moonid…
Sisukord

Mu kallim läks ära

Meil täna lõbus on, lõbus on, lõbus on Miks sa mulle otsa põrnitsed kui vana loll? Võtan napsu, võtan kaks, et tuju läheks paremaks ja oma kallimast ma laulu laulan nii: Refr.: Mu kallim läks ära, Läks ära teisega, teisega, teisega ja-jaa Ja lasta läks, kui ta tahab Kui juba teisega – las lennata! Küll saatus talle ükskord kätte tasub Siis naeran tema üle vaid ha-ha –haaa Ja küsin siis temalt – Kuis tunned end, mu kallike Mul kallim Tallinnas, Tallinnas, Tallinnas Ja Võrus, Viljandis, kuid ise olen Tartus ma Nad seal nüüd kõik mind ootavad ja minu peale loodavad Ja üks neist ootajatest oled sina ka. Refr.: Mu kallim läks ära …
Sisukord

Mu õnnepäike

Oh armas neiu, mu kallis neiu, mu õnnepäike oled sa. Kui sa must kaugel, mul pisar laugel Oh, armas neiu, tule tagasi sa. Kui saabub õhtu ja päev on läbi Siis meenutan, kuis päevad läind Sest kuigi üksi, ma sinust mõtlen Oh, armas neiu, tule tagasi sa. Ja kuigi iial me teed ei ristu Pea meeles, et ma armastan sind Mul meelest iial sa ei lähe Oh armas neiu, tule tagasi sa!
Sisukord

Muinasjutt

Elas kord kuningas, uhke ja suur, loss oli kullast ja kullast ka uur. Sõdureid põduraid ei olnud tal Saalides sädeles puhas kristall Sulaseid palju tal taga ja ees Luiged tal ujusid lossi ees vees. Loss oli hiljuti valminud veel Naaberprints soola ja leivaga teel Pidu sai võimas, seal voolas šartröös Vaprad ja patused rüütlid kõik koos. Prints nägi ilusat printsessi seal Mõistus tal katkes ja värises hääl. <i>Ja astuski õilis prints ebakindlal sammul mööda sirget põrandalauda imeilusa printsessi juurde, suudles tema õrna elevandiluukahvatut kätt ja ütles väriseval häälel ajaloolised kordumatud sõnad:</i> “Oh tule mu naiseks sa, kaunis printsess südames käimas mul keemisprotsess. Valitsejannaks mu kõrvale saad. Sinule kuuluvad mered ja maad Ustavalt tahan ma teenida sind Ära vaid kahtle, või lõhkeb mu rind” Vastas siis printsess, et “Oh kallis mees Su jutt on nii ilus ja lõbusaks teeb. Tuleksin naiseks sul kohe, kas tead Vanamehe käest luba küsima pead. Seitsmendas taevas ma oleksin siis, Kui minu endaga kaas sa viid” <i>Nii läkski õilis prints kuninga juurde, kes parajasti poolt metssiga sõi ja palus temalt tema tütre kätt. Kuningas oli lahkesti nõus, kuii ainult prints hommikuks täidab kolm tingimust: ei suitseta, ei joo viina, ei vaata naisi.</i> Istus siis prints rõõmsalt lauda sel ööl Söödi seal palju ja voolas šartröös. Mõtles, et printsessi naiseks nüüd sai. Sellepärast karika täitis ja jõi. Varises kokku siis lagi ja sein Printsessi osaks sai kurbus ja lein …
Sisukord

Naer on terviseks

Kui sa istud pilve peal või kõrges tornis Ja kui tead, et varsti laskuma sealt pead Ära valehäbi tundes muutu morniks Vaid pea meeles ikka need refrääniread Refr.: Naer on terviseks! Seepärast naera vaid Ja sa tunned, et tervis tuleb sedamaid Keset merd või ookeani üksi paadis Tunned jubedust, kui vette kukub aer Kuid maailmameri on vaid põlvist saadik Kui sul meelde tuleb õnnejumal naer Ellusuhtumises peitub elu alus Keha jõust on ikka tähtsam vaimujõud Keha terve on, kui hinges pole valu Seepärast, armas sõber, anna sulle nõu Naerata ja elu naerab sulle vastu Ma ei usu, et sa sõnu neid ei tea Aga nii, kui mööda kive-kände astud Naeru unustad ja longu lased pea
Sisukord

Naerata

On arm meil möödunud ja ees nüüd lahkumine, kas tõesti lootsid sa, et õnn on igavene? Las meeldiv mälestus meil möödund päevist jääb sest lahkuda ju saab ka sõpradena, armas. Refr. Seepärast naerata nüüd jälle sa, naerata, nagu eile armas, pisarad nüüd kuivata naerata, õnn ei ole kaugel. Kui hinges on üksindus ja südames igatsus siis möödund õnne meenuta, naerata, naerata Kui vahel tunned sa end veidi üksikuna, siis tea, et möödub see, taas saad sa rõõmu tunda. Kui silmis pisarad, sa pühi ära nad, su kaunid silmad on ju naeratuseks loodud. Refr. Seepärast naerata nüüd jälle sa ...
Sisukord

Na-na-na

Nüüd pauguvad kirved ja läbistab puid Kaasvendade surmaragin. Ja murtakse oksi kui vaiguseid luid Suits, hanged ja lõkkepragin Refr.: Milleks inimesed hävitavad puid? Hei, hei, peatage neid, Hei, hei peatage neid kohe. Kui tohutud põtrade sarved on maas Nüüd hunnikus oksaharud Ja hõreneb, hõreneb, hõreneb laas, Kus mehed kui laanekarud. Ja värin käib mändide käharais päis Puu tüvve saab haavatriibu Ja lumi on vaiguseid laastusid täis Kui murdunud linnutiibu. Ja helgivad kirved kui poolikud kuud Mis taevast on toodud alla. Ja auravad karvased sõõrmed ja suud All hämara puudevalla.
Sisukord

Nonnipesa

See oli ennemuistsel aal, kui maamees kündis kesa Üks kask meil kasvas karjamaal, selle otsas nonnipesa Siis olin noor ja väikene, ei teadnud kuis see asi käib Siis olin noor ja väikene, kuid pea sain teadma seda. See naabri Manni linalakk, kel põllul sitta laotas Mina ükskord mööda jooksin sealt, tal südamel halb hakkas Siis selle suure kase all Ma miskit kuskil panin tal’ Ma panin nii, et mürtsus maa Ja nonnipesa kõikus. Siis rääkis külarahva suu, et Mannil kõht on punnis Tal taga käinud nahkne nui ja rinnad piimast plännis Siis südame ma rindu lõin Ja linnas ämmamoori tõin Siis vaatsin külma rahuga Mis Manniga seal sünnib. See Manni karjus Ai-Ai-Ai ja siruli oli sängis Tal sündis väike raadio, mis patareidel mängis Ta mängis mitme häälega Pole tarvis akut laadida Ta mängis nii, et mürtsus maa Ja nonnipesa kõikus.
Sisukord

Noor neiu raha eest

Kord, kui Tallinnas elasin mina Siidi, kulla ja sameti sees Aga mina ei öelnud oma nime, Sest olin noor neiu raha eest. Tihti poistega kõrtsis ma käisin Sest et andusin igaühele Tihti joobnuna koju ma tulin, Sest viin oli rahuks hingele. Väike vend saatis minule kirja – Armas õde, tule tagasi sa! Ema lubas sulle kõik andeks anda Ära ela sellist elu edasi! Armas vend, ära seda minult nõua Koju tulla ma iialgi ei saa Sest kes suudaks mul tagasi anda Au, mis Tallinnas kaotasin ma. Nüüd võib igaüks minu juurde tulla, Olgu noor või halli peaga mees Sest mis võiks veel paremat olla Kui noor kena neiu raha eest.
Sisukord

Nüüd jälle ma lähen

Nüüd jälle ma lähen mööda koduteed, kõik vanad ajad on meeles veel seal lookleb jõgi hõbepajude all ta kaldal seista üksi meeldis kord mul Eemalt paistavad majad jõekalda peal Kõik vanad sõbrad kord elasid seal Sai koos käidus koolis, koos sai mängitud siin Kuhu keegi on jäänud, kas näen üldse veel neid Refr.: Olen üksi, kuid ma tean Et koju jõudes taas kõik on hea. Nüüd jälle ma lähen mööda koduteed kõik vanad ajad on meeles veel seal lookleb jõgi hõbepajude all ta kaldal seista üksi meeldis kord mul.
Sisukord

Nüüd jälle ma lähen

Refr.: Nüüd jälle ma lähen mööda tuntud teed kõik vanad rajad on meeles veel ees looklev rada hõbepajude all ta kõrval seista üksi meeldis mul kord Eemal paistavad majad jõekalda peal mu vanad sõbrad kord elasid seal sai kooskäidud koolis koos sai mängitud seal kuhu keegi on läinud kas näen neid ei tea Olen üksi ning ma tean koju jõudes taas kõik hea Refr.: Nüüd jälle ma lähen … Olen üksi ning ma tean koju jõudes taas kõik hea Refr.: Nüüd jälle ma lähen …
Sisukord

Oh, punapea Meeri

Henno Käo

Sind nägin ma suitsuses kohvikus, „Narsaani” seal limpsisid. Sind vahtisin, kustunud sigaret suus, ja külmalt sa lahkusid. Refr. Oh, punapea Meeri, sinu leegitsev juus on süüdanud leegi minu lihas ja luus. Ja teine kord nägin sind trammi peal, kus istet sul pakkusin. Läks silme eest mustaks, kui keeldusid seal ja tuimalt sa lahkusid. Refr. Oh, punapea Meeri … Ja kolmandal korral, kui Pihkva rong kui saatus meid kokku viis. Siis viivuks mind müksas su silmade tung ja jälle sa lahkusid. Refr. :,: Oh, punapea Meeri … :,:
Sisukord

Ohio veed

Refr.: Sa ütle vaid, kus on see paik Kus teineteise jaoks me vaid Kus kõik nii puhas ja särav ees Ohio veed, Ohio veed. Ei eal see päev mul meelest läe Oli päike loojund ja õhtu käes Kui oma kallist seal nägin ma Ja kutsusin ta kõndima. Refr.: Sa ütle vaid … Siis teadsin ma – olgu lõpp sel lool Sest minu noal on eksimatu hoop Ta hüüdis “Bill, ära jäta mind, Pole patust puhas veel minu rind!” Refr.: Sa ütle vaid …. Mu rinnal hinge siis heitis ta Jäid pihisõnad mul kuulmata Ma tapsin naise, kes armas mul Sest teise nimi oli tema suus.
Sisukord

On sigu rasvaseid

On sigu rasvaseid, nii palju kasvab neid On ülesande suure saanud nad Ja möödub aasta- paar, ning asi ongi klaar Nad Ühendriigid maha jätavad On sigu rasvaseid, nii palju kasvab neid Nad eluskaalus juurde võtavad Ja maksku rubla või kaks, pekk mingu ikka paksemaks ja Ameerika maha jääb meist. Oh siga – siga, mis sul viga Mis sul viga on aatomisajandil töörahva õnne jaoks elada Siga-siga, mis sul viga Pikka iga sul soovin ja liha sul proovin, Ameerika maha jääb meist. Oo, siga, siga, mis sul viga Laiad töörahva massid ja koerad ja kassid su lihaga toidavad end Ja kui kärvadki sa, ei jää sind leinama ma Sinu asemel sööme siis veist. On suures mures lehm, tal piimatoodang kehv Ja rasvaprotsent jätab soovida. Ta sellest aru saab ja ennast pingutab, Sest maha jätma ta peab USA. Tal karjaväravas on silmad säramas, Ta teab, et algamas on elu uus On leitud õige dieet – haljasmass, suhkrupeet. Ja rasvaprotsent meil varsti on kuus. Kuulen hella karjakella Veri soontes mul tuikab kui karjasarv huikab Ja kuulen ma karjase häält. Kuulen hella karjakella Vapper sõraväekindral, kel käes valged kindad Manööverdab karjamaa pääl. Kuulen hella karjakella Ja ma loodan, et varsti on poes rohkem vorsti Ja rohkem saab võid meie leib. Laulab karjase suu, vastab kari ”Ammuu” Ja Ameerika maha jääb meist.
Sisukord

Oo, Perperoone

Oo, Perperoone! Viina sulle täna õhtul toome Oo, Perperoone! Täna sinu terviseks me joome! Ma tean ju, et sa oled vana kepivend Seda sul ei maksa salata Sa ära peida lauajala taha end Parem kogemusi meile jaga sa Oo, Perperoone! Pomoriini sulle täna toome Oo, Perperoone! Täna sinu terviseks me joome! Sind pruudid iga nurga taga luuravad Käib nende vahel sõda külm ja pikk Ehk mõni nende hulgast õnnelikuks saab Kuid oodata on terve igavik Oo, Perperoone! Täna me “Streletskaja” sul toome Oo, Perperoone! Täna sinu terviseks me joome! Ei jäta aga jälge sinu südame Kui möödaminnes mõne võrgutad Viib Männi baari poole jälle sinu tee Kus iga päev käe maha võtta saad Oo, Perperoone! Viina sulle täna õhtul toome..
Sisukord

Poiss ja kitarr

Perroon oli lage ja ühelt poolt tee Käis kaugusse katsumas koitu Ja teiselt poolt tee, nagu ikka on see Tõi loojuva päikese loitu. Ei ootajaid murdu ei olnud seal eal Kui kusagil mujal ehk ongi. Üks poiss istus üksinda puupingi peal Võis arvata – oodates rongi. Ja polnud ses midagi narri Poiss mängis seal oma kitarri. Küll möödusid rongid, küll lahkusid nad Küll tormasid siia ja sinna. Tuul piletiprahti neist keerutas maas Poiss laskis neil rongidel minna. Küll tõotasid sõbradki tundmatuid maid Ja kutsusid teda Pariisi. Poiss vaikis ja muheles, tinistas vaid Üht lõputut lõputa viisi Kas oli ses midagi narri? Poiss armastas oma kitarri. Kord oli tal tüdruk, rong sellegi viis Ja enam tal tüdrukut polnud. Pink ükshaaval sõpradest tühjenes siis Kesk raua- ja päikesetolmu. Läks aegu, läks aegu ja peatusid käed Kui silm enam keeli näinud. Siis selgus, et öö mattis orud ja mäed Ja viimased rongid on läinud. Ning siis juhtus midagi narri – Poiss purustas oma kitarri …
Sisukord

Protestilaul

Milleks meile on vaja sõdu ja lahinguid, kui on kõike meil, mida vaja töödeks ja õpinguiks rahu ajal Õnnetu ja kurb maailm mulle näib Siis kui lõhkeb pomm Ja sõda aina käib, aina käib Milleks meile on vaja Muldonne ja kaevikuid? Kui me võime ehitada Koole ja elamuid ja lasteaedu Õnnetu ja kurb … Me ju võime olla rahus Töötada, õppida Aga läänest aina kostab Koledat kõuemürinat, kõuemürinat Õnnetu ja kurb … Võtkem kokku targad mõtted Kiirustagem ometi Et ei oleks vaja surra, Tappa teisi samuti, tappa teisi Õnnetu ja kurb …
Sisukord

Puhastustuli

Saata kõik pikalt ja minna ise Tare taha, kus takjaid on hulk Minna majja, mis kõikidest pisem Uksel mil südajas luhvtimulk Päästa seal püksid pandlast-haagist Istuda potil kui väikene poiss Jonnakas, siiras, keda hüütakse kaagiks Olla seal üksi kui enda loits. Istuda hoones seal põlises logus Segi kus meie ja aegade lehk Mugavamini kui raamatukogus Värskena käes kõige vanem leht. Mõista üle trüki ja sopa Selle puusepa huumorisoont Kes kas tõstnult või tõstmata topkat Peldiku uksele südame loond. Istuda välja seal musta tuska Väljas puhastustulena päev Ükstaskõik, ka seestpoolt ust ma Maailma läbi südame näen.
Sisukord

Rannalinna restoranis

Hando Runnel

Rannalinna restoranis unises ja uhkes :,: üle mitme-setme aasta lõbus lööming puhkes. :,: Keegi oli kellelegi pakkund oma pruuti. :,: Sõber oli lihtne hing ja nalja tõena pruukis. :,: Asi tuli avalikuks aga üpris hilja, :,: siis kui piiga oli paisul võõrast ihuvilja. :,: Pulmad peeti restoranis, oli lusti-lärmi. :,: Peigmees vaene vagusasti varjas meelehärmi. :,: Peldikus ei pidand vastu nähes naervat sõpra. :,: Võttis põuest noa ja torkas surnuks tolle tõpra. :,: Rannalinna restoranis unises ja uhkes :,: üle mitme-setme aasta lõbus lööming puhkes. :,:
Sisukord

Rio Grand

Seal kaugel läänes Rio Grandes rändab üks legend Postitõlla röövijast, kes kõrbes varjas end Tal paukuv püstol teedelt kulda öösel kokku tõi Kui ta vandus, siis ka pikne taevas kaasa lõi. Refr.: Rio Grand, yep hellow Tal revolver suitseb käes ja teine raskelt vööl Rio Grand, Texas Joe Kõrbes kaigub veel ta naeru mustal tormiööl. Ta kauneid neide teedel suudles tõllarahva seast Kümme tuhat peesot juba pakuti ta peast Noor julge röövel haardest pääses tervel sõjaväel Vaeste hulka teel ta kulda pildus rõõmsal käel. Refr.: Rio Grand ... Ta ratsu turjal naerdes sööstis kaugusse kui tuul Sel oktoobriööl kui teda tabas surmakuul Nüüd postitõld ei ammu veere Rio Grandi teel Siiski liivatorm ta ratsu sõidust keerleb veel. Refr.: Rio Grand ...
Sisukord

Robert

Refr.: Seal kus lauldi ja tralliti, sinna veri vedas Rooberti kas olgu see siis kõrts või baar või lõbus õllesaal Võta pits ja pea aru Tuntud vanasõna on Aga Roobert, viinatoru Iga päev on täis kui pomm. Robi tööd ei viitsi teha Ütleb – Lollid teevad tööd! Naised annavad mul raha Nendega ma päeval-ööl! Varavalgest hilisööni Robi päeva varastas Meie ruttasime tööle Robi pead parandas. Viinaklaasid, õllekannud Elurütmi määrasid Õlu, viin ja kaunid naised Robi kaasa haarasid. Lõpuks Roobert sai ka palga Nüüd on lõbud lõppenud Paras talle, keegi ei salga – Kurvavõitu õppetund. Langes rikka naise ohvriks Ära lõõga tõmmati Ja siis nõnda pikkamööda Robi surnuks joodeti.
Sisukord

Röövlipealik Rinaldini

Keset soid ja keset metsi Niiskes koopas ihuüksi Karvane ja loomanahkades Elas mees kes kõiki võitis Südametes hirmu läitis Röövlipealik Rinaldiini see. Röövlipealik Rinaldiini Röövis poest kord tamburiini Lapsest saadik sellest unistas Nüüd on seltsi nukrail öödel Teised röövlid tootvail töödel Koopas üksi klõbistada hea. Sajandid on läinud ruttu Vanad ajad vajund uttu Neitsid kadund lossitornidest Losside nüüd muuseumid, Tornides vaid vana koli Tamburiin nii nukralt klõbiseb Pole rikkaid, pole vaeseid Kadunud on elu paised Kedagi ei ole röövida Mida teha vanal röövlil Pole südant eluhöövlil Saaks veel kõike otsast alata.
Sisukord

Salaja saabub kevade tuul

Salaja saabub kevade tuul salaja pungad puhkevad puul salaja tunded tärkavad meis oodata iial ei keegi tea neid. Tundeis sünnivad laulud Ja me laulame neid Kuigi vahel ei teagi Kes nad valmis on teind. Ainsast sõnast ja pilgust Elu muutuda võib Alles jäävad vaid laulud Mida tunneme kõik. Mul eile ütlesid, et iial Mind üksi sa jätta ei saa Mind täna jätsid sa siia Need laulud kui trööstiks mul saaks.
Sisukord

Salong

Taas astun ma su salongi Jälle istun peenel kanapeel Kõikjal siin kipspead blondid Inglijuuksed peas, suus inglise keel. Refr.: Kipspead kõik on eks, ristitud Johannesteks Bang, bang, bang, ladyland Kes jäi ellu, kes jäi mällu Neiu, mängi iseend Bang, bang, bang, ladyland Kauge aeg jäi kujutellu Küllap see on küünlaid vääriv mäng Tantsib siin kirglik maadam Kaelas väänleb maona pärlikee Kuid ma su tantsu kardan Oled ju salongi Salome Refr.: Kipspead kõik on eks …
Sisukord

Sigaretid ja viinad

Tim Spencer, tõlkinud Henno Käo

Kord oli mul naine ja natuke raha ja pisike majake mändide all. Kõik oli nii kena ja enese teha ja elu see veeres kui võõbatud pall. Refr. Sigaretid ja viinad ja kirglised naised, minu elu kõik tuksi on keeranud nad. Sigaretid ja viinad ja kirglised naised, ei hauaski enam neist rahu ma saa. Siis tuli üks sõber ja ütles, et lähme ja teeme seal kõrtsis üks mehine pits. Sest ajast see maailm on minule täpe, nii valusalt nüpeldab issanda vits. Refr. Sigaretid ja viinad … Nüüd mullaga kaetud mu patune kere, üks rohtunud haud asub mändide all. Oh, mööduja, sulle ma ütlen sealt: „Tere!“ ja hoiatan tegemast kõike, mis halb. Refr. Sigaretid ja viinad …
Sisukord

Sinavad veed

Ei kohta meite teedel verstaposte valgeid Ei maanteetuul teekaaslaseks meil käi. Vaid karmid tuuled ikka paitavad me palgeid Neid kauneim koduranda maha jäi. Oi need sinavad veed, mis mul näitavad teed Tähed taevas ja majakad maal. Kellel kaluri verd ja kes armastab merd Ei see merd iial jätta ei saa. On tormakust nii noorusel kui karmil merel Ja ühteviisi rahutud on nad Ja ühteviisi neile ülistusi laulvad Nii möirgav torm kui lainte kanonaad. Ma ankruplatsist sõber, praegu veel ei hooli Ei vaikne sadam mind veel meelita. Vaid laintemöllus ikka kindlalt hoian rooli Las kaovad rannad, kaovad majakad.
Sisukord

Sinine vagun

Aegamööda minutid ju kaovad kõik. Ära looda, et neid kohtad veel! Eilsest veidi kahju meil küll olla võib, parem siiski see, mis ootab eel. Refr.: Teele, jah, teele nüüd! Pikk on tee, pikk on tee - algust ja lõppu sel varjab silmapiir. Tundmatust lubades vagun suur, sinine, veereb ja igaüht kaugustesse viib. Asjata ehk solvasime sõpru häid, ajapikku seegi meelest läeb. Seiklusteta elu peagi tüütaks meid - rutta, vedur, ära seisma jää! Refr.: Teele, ... Taevakarva vagun kärmelt mõõdab maad, hoogu iga ratas lisab veel... Ah, miks küll see päev nii ruttu otsa saab? Miks ei kesta terve aasta see? Refr.: Teele, ...
Sisukord

Sinu tuba küsisin

Sinu tuba küsisin aadresside büroost. Selge see, et eestlane, selge et naissoost Selge see, et kohtulikult karistamata Selge see, et pensionär, mis seal parata. Selge see, et lapsed kõik laial eluteel Alimente maksmas käib sul’ üks härra veel Selge see, et minagi veidi kulunud Elu vitsad peksid mind, ei ma ulunud. Leiaks üles korteri, pehmet saia tooks Ühendaks siis eludki üheks elulooks Saia ühisesse kappi paneksime me Nooremad võiks tulla õppi', kuidas elame.
Sisukord

Suksutall

On tühjaks jäänud vana suksutall Vaid üksik koni tossab põrandal Miks küll lahkunud on suksuke? Sigaretki tapab hobuse. Refr.: Tallinn, Lainer, Palm, Opal, Kosmos, Belomor-Kanal Sever, Orient, BT, Leek, Tuluke. Kõik Tori hobused nüüd leinavad Ja uusi ohvreid ootavad Sest nende vana armas tallimees On peidus paksu suitsuvingu sees Oh tallimees, kas sa siis veel ei tea Et suitsetada pole üldse hea Kui elad ainult nikotiini sees Võid kärvata sa nagu hobune Ja Tori hobused nüüd nõuavad Kõik suitsuvabrikud peab sulgema Sest seda teab ju iga suksuke Et sigaret – see tapab hobuse!
Sisukord

Suur kodumaa ja Kohtla-Järve

Kui näed mere äärde jõudes maad, kus suured tuhamäed Ära sellest mööda sõida ega lihtsalt seisma jää Astu välja oma autost, võta kaasa naine-ämm Haara gaasimask ja kindlaks muuda samm, Sest sinu ees on Kohtla-Järve. Oo, me kodumaa ja Kohtla-Järve! Oo, me kodumaa ja Kohtla-Järve! Oli maa, mis enne oli, pole nüüd tast jälgegi Ja kõik lehmalaudalõhnad kadunud on ammugi. Võimas tööstus murrab sisse, kaevanduse tema ees, Haara gaasimask ja kindlaks muuda samm, Sest sinu ees on Kohtla-Järve! Ei me vaja aiavilju, pole tarvis tomateid Tuhamäed vaid tasahilju kasvagu, nad õnne tõid Inimene, ole rõõmus, see on sinu kätetöö Haara gaasimask ja kindlaks muuda samm, Sest sinu ees on Kohtla-Järve!
Sisukord

Suusabaasis on tantsupidu

Kalmer Tennossaar

Suusabaasis on tantsupidu, See toimub siin igal õhtul. Noorte kehade vallatust ruum on täis ja villaste sokkide lõhna. Nurgas mustendab kaaneta klaver Keda lokkides lontkõrv piinab. Vana klaver teeb meele nii haledaks, Et võtaks või peatäie viina! Akna taga on härmatand kuused, üle järve viib kuuvalga rada. Vana klaver, kas metsade muusikat sa veel suudaksid tunnetada? Aastaid tagasi talvehommikul, küllap mäletad, vanapoiss, niigi - hästi tasa, sest kõik alles magasid sinul mängiti killuke Grieg'i. Juba siis olid klahvid sul kollased, hääl kui Armstrongil katkev ja kähe. Juba siis näisid üdini tülpinud - ega meie sind sõtkunud vähem. Ent sel ammusel talvehommikul nüüd ma reedan sind, ära solvu. Ühe armunud näitsiku sõrmede all sa ohkasid just nagu Solveig. Praegu teeskled, et hambad ristis vastu tahtmist ja tõdedeta sa klimberdad sheike tvistideks ära loodagi, sõber mind petta. Südaööni sa kibestund ilmel uut põlvkonda hullutad nüüdki. Aga hommikul neljal käel mängijaid ikka jälgid sa, kaaneta küünik!
Sisukord

Tallinna linna

Jalgsi nüüd lähen ma Tallinna linna, rõõmsalt, sest tuju on hea Kiiresti astun, kuid palju on minna, sellest ma lugu ei pea. Linna kui jõuan, siis külla ma lähen, kallim mul elab seal hea. Kui kiiresti astun, siis aega läeb vähe, kohale jõuan õige pea. Eemal näen – autod seal vuravad vooris. Kinni peaks mõnegi neist. Kätt palju kordi ma tõstsin küll prooviks, kuid ühelgi kahju pole meist. Arvasin – lootus et asjatuks jääbki, õnn siiski naeratas veel. Peale mind võttis ja juttugi rääkis üks autojuht sealsamal teel. Vaatasin kiirusemõõtja mis näitas – peal sada kakskümmend viis! Õudusetunne mu südame täitis, ette ma kujutan siis, kuidas me mõlemad teeäärses kraavis, mina ja autojuht noor. Parem võiks edasi lasta ma traavis, jääb langemata minu leinaloor Nüüd jalgsi ma jällegi edasi lähen Rõõmsalt, sest tuju on hea. Kui kiiresti astun, siis aega läeb vähe Kohale jõuan õige pea.
Sisukord

Tango

Ma jälle kõnnin tänavail, kui polekski mul kodu Ja sõpradega koos läeb lõbusasti aeg Kui sajab veidi vihma, ma seisan räästa all Käed mõlemad mul taskutes on sügaval Refr.: Ja silmades on tango, tango, tango See imeline viis mu ainus mõte on Ja kõrvades on tango, tango, tango See kõikehõlmav viis mu ainus mõte on. Näe poodides on sabad ja keegi ostab viina Ning bussiuksest sisse on trüginud kontroll Ta kannab musti prille ja kummisäärikud Ma oma tundi ootan, ootan naerulsui Näe naabritel on auto ja keegi korjab raha Ja nende jaoks on suvi taas jälle alanud Mis on nad mulle teinud, et nõnda rõõmustan? Käed mõlemad mul taskutes on sügaval.
Sisukord

Tartu marss

E. Johanson

Refr. Kauneim linn on Eestis Tartu, Emajõe kalda peal. Kes kord käinud seal, ei sel meelest lä’e kaunid tunnid Toomemäel. Kauneim linn on Eestis Tartu. Ja kui saatus sind on viin’d ära kaugele, koju viib su tee ikka Tartu tagasi. Sinna jäid minu isa ja ema, sinna jäid minu õde ja vend. Raskel tunnil Tartu linn meid kutsub – kätte jõudnud tasumise tund! Ei me kauem end oodata lase, võitlus ühine kõiki meid seob. Me tuleme ja võidame, „Vanemuises” laulame: Refr. Kauneim linn on Eestis Tartu …
Sisukord

Tartu'ga linnas

Refr.: Tartu’ga linnas, täituru peal käivad karussellid, neiud nende peal Kodus pole süüa, sukal augud sees Ise aga tahab olla uhke ratsamees Kes on need kaunid neiud, kes ringi sõidavad Ja oma kallist raha nad tuulde loobivad Üks on neist Magdaleena ja teised Kata, Mann Nad midagi ei keela, kui tühjaks saab karmann Kord nägid nad pasatskeid, nii umbes nelja-viit Küll neid siis meelitasid, nii raha teenisid Et saaks jälle sõita karusselli peal, Et saaks jälle olla uhke ratsamees.
Sisukord

Tartule

Sügis on saabunud, lehed on langenud, südames igatsus, meenutan möödunut Ei mures murdunud me aastatel rasketel ka siis kui paljudel ees seisis kroonutee Refr.: Rännates kaugeil mail Tartus ma ringi käin Tartusse maha meist midagi jäi Alles me rebased, värsketes teklites Süda kui värises eksamilaua ees Magusat vett täis suu puu vahelt piilus puu armsamal andsin suud Toomemäe randevuul Refr.: Rännates kaugeil mail .. Tuultes ja vihmades “Petrograd” koduks sai Kevadel ööbikud toomingail laulu lõid Öid oli unetuid vaidlustes õpinguis malev ja tuubikum nii sündis sõprus suur Refr.: Rännates kaugeil mail ..
Sisukord

Tudengite joomalaul

Kui juhtub, et räbal on tudengi tervis, Süda tal läigib ja valutab pea Siis tõstab ta klaasi ja pea on ta vormis Kes julgeks öelda, et viin pole hea? Õhtu on, tudengid istuvad lauas Muusika, viinad ja neiu kui roos Räägivad sellest, et noorus pea möödub Sellest, et tore on viibida koos. Räägivad sellest, kui vaene on tudeng Püksid tal vanad, kuid süda on noor Mööduvad aastad ja tast saab professor Koltund ja kuivand kui sidrunikoor. Kesköö on saabund, tudengid purjus. Laulavad – elagu naised ja viin! Naine viib taevasse, viin see viib põrgu Tõstame klaasid, meil lõbus on siin.
Sisukord

Tule tantsima

Tule, tule, tule, tule tantsima Refr.: Tule tantsima, kallis palun sind Tule tantsima, kallis palun sind Tule tantsima, näe teised juba tantsivad Tule, tule, tule, tule suudlema Tule, tule, tule, tule nikitsema
Sisukord

Tuuled akna taga

Tuuled akna taga Aga toas on soe Tuuled und ei sega Magab kassipoeg Tulin linnast, lumesadu Tööd ei leidnud kusagilt. Lumesadu, jalad väsind Läbi-läbi näljane Kuskil teed ei, tulekiiri Aeg ju hiline Ennäe! Tulukene siiski Vilgub viimati Koputan ja astun sisse Lahkest lahti tehakse Tüdruk võtab ahjust leiba Sooja leiba – mõtelge!
Sisukord

Tõugvere Tõnu

See mees minul meelest minna ei või Tema nimi oli Tõugvere Tõnu Ta tüdrukuid kiusas ja viina jõi Ja rääkis rumalaid sõnu. Kas oma rubla või võõras sent Kõik kõrist alla ta lakkus Või nagu ütles üks intelligent – Ta jumalaks oli Backhos. Kõik naised sulasid tema ees Ei sallin ta liigset õrnust Või nagu ütles üks haritud mees - Tema agaralt kummardas Veenust. Poleks kuulda saanud tast maailm lai Kui ükskord kultuuridekaadil Temast rahvuslik kangelasooper sai Mis tehti ka heliplaadiks. Seal oli temal üks baritonhääl Ja Kuusiku Tiidu keha Seal oli tema üks revolutsionäär, Kes oskas ka streikisid teha. Pursuid kõik langesid tema ees Sest tema luges agaralt Marxi Ja viimsele võitlusele viis Ta Nuustaku kandi ja Karksi. Ei puudunud sealt ka lüüriline joon Äraütlemist polnud ju karta Peeti konspiratiivne registratsioon Tema naiseks sai Tabamatu Marta. Ta reedeti viimases vaatuses Ja mõisad põlesid taamal Ühe aaria laulis ta paatoses Ja siis oli lõpp sellel draamal.
Sisukord

Täna me liigume

eestikeelsed sõnad rahvasuust

Täna me liigume küladesse ja korteritesse, :,: kus või ja munaroog ja värskelt lüpstud piim :,: :,: ja üks väikene viin. :,: Refr. :,: Ai-lii-ai-loo-ai-lal-lal-laa! :,: Ein Eier, ein Butter ein Eierbutter, Donnerwetter! Ai-lii-ai-loo-ai-lal-lal-laa, Ai-li-ai-lo-ai-laa! Neiu, sull’ tuksub mu rind, aga veel ei võta mina sind. :,: Sest oota veel paar kuud, siis jälle annan suud :,: :,: ja toon sõrmuse sull’. :,: Refr. Ai-lii-ai-loo-ai-lal-lal-laa … Neiu, su kambrike ülal on nii väike, kenake. :,: Vast nüüd on aeg sul minna ja ennast peita sinna, :,: sest suvisel a’al algab vara ju koit. Refr. Ai-lii-ai-loo-ai-lal-lal-laa …
Sisukord

Täna õhtul naudin elu

rahvalik laul

Täna õhtul naudin elu, vallatledes sinuga. Täna imetlen su ilu, homme võitlen surmaga. Refr. Kõik maailma uhked roosid kingin täna sinule. :,: Täna hüüan veel kord: „Proosit!”, kallimale neiule. :,: Sõber, ütle mis on elu, ütle, mis on armastus? Elu on vaid vaev ja valu, armastus on unistus. Refr. Kõik maailma uhked roosid … Tulgu homme torm või maru, vara veel on murda pead. :,: Enne ahastust ja valu, viimsed hetked olgu head! :,: Refr. Kõik maailma uhked roosid … Armastan sind igavesti, armastan sind surmani. Mingu juuksed hõbehalliks, armastan sind ikkagi! Refr. Kõik maailma uhked roosid … Sõbrad, täitkem veel kord klaasid, tervituseks elule :,: ja siis hüüdkem veel kord: „Proosit!” kallimale neiule. :,: Refr. Kõik maailma uhked roosid …
Sisukord

Türklane

Mis viga on sel türklasel siin ilmas elada Kui sada naist ta endale võib ikka lubada. Ma Eestis lepin ühega, ei vaja enam teist See üks teeb elu hullemaks kui sada türgi naist. Refr.: Aga neidudel meeldib see väga See on neidude südamesoov Igal õhtul, kui voodisse läevad Ainult poissmeestest näevad nad und Kui türgi naine mürglit teeb, ei tee sul muret see Sa temast kiirelt lahti saad – viid orjaturule. Kui Eestis naisi müüa saaks, kus oleks see vaid trump! Siis igamees ta maha müüks, jooks ennast täis kui pump Refr.: Aga neidudel meeldib see väga … Kõik türgi naised kannavad ju loori näo ees Ja oma ilu varjavad nad siidipükste sees. Kuid eesti naine armastab ju käia alasti Ja ise veel ta kiitleb ka, et Eva käis ka nii. Refr.: Aga neidudel meeldib see väga …
Sisukord

Vaevane on, kui vanaks sa jääd

Kui vaevane on, kui sa vanaks jääd, kui tudiseb lõug ja värisevad käed. Kui kõrv ei kuule ja silm ei näe Jah, tõesti on vilets, kui sa vanaks jääd Seal lähevad tüdrukud õitsvas eas Näe plikakesed, kel patsid peas Kui muld sa tunned end nende seas Oh kole on küll, kui sa vanaks jääd Seal jooksevad jõnglased palliga Nad lähevad mõnu ja tralliga Ja kaotavad mütsi ja salli nad Oh, kole on küll, kui sa vanaks jääd Sa näid kui vahimees kindluse sees Ei hooligi võidust, ei võitluse teest Ei ole sust enam naist ega meest Ja nõnda on kõik, kui sa vanaks jääd …
Sisukord

Valged orhideed

Sudu, sudu, sudu – see katab linna Linnast tuleb visalt ära minna Refr.: Aga valgeil orhideedel Harjumus on igal reedel Näha lumivalget und. Need, need, need rohelised laaned Need on nagu rohelised kaaned Aga valgeil orhideedel … Seljas, seljas, seljas neil nailonsärgid Rinnas rombikujulised märgid. Aga valgeil orhideedel Harjumus on igal reedel Neid märke maha märkida Päikest, päikest, päikest kui sa aina ihkad Sajab jälle ladistades vihma. Aga valgeil orhideedel …
Sisukord

Valgeid roose

Janice Torre, tõlkinud Valli Ojavere

Ei tee mind kurvaks see, mis läind, ja milleks? Mul on üks päev, mis meelest eal ei kao. Kui murdsin sinu sülle tõrksaid lilli, ei mõelnud, et vaid mälestuste jaoks. Refr. Valgeid roose, valgeid roose, neid, mis ääristasid aiateid. Tõin ka teisi kauneid õisi, kuid su süles meelde jäid vaid need. Sa hoiad süles neid mu igal sammul, neis alles jääb üks ammu möödund päev. Ja aeda, mis on rohtund juba ammu, sa jäidki seisma, lõhnav sülem käes. Refr. Valgeid roose …
Sisukord

Vana ja väsinud mees

Refr.: Ta on vana ja väsinud mees ja üksindus on tema silmade ees Vaid noorust ta meenutab veel, see eluvaimu hoiab tal sees Ta seisis kui isa mu ees kui läksin, et natuke tantsida veel Ma nägin ta silmi, mis küsisid vaid, miks tänane noorus nii alla on käind Refr.: Ta on vana ja väsinud mees … Kord raadios kõneles ta – me kõik olnud noored, neid mõistma ma pean Kui suudlemas kedagi tänavala näeb, ta ohkab, miks noorus küll käest nõnda läeb. Refr.: Ta on vana ja väsinud mees … Ja plaate ta ostis kord poest, et kuulata seda, mis praegu on moes. Ta lukustas ukse, et keegi ei näeks ja ohkas, miks aeg nõnda kiiresti läeb.
Sisukord

Vana lokomotiiv

Ivo Linna

Tõuseb valgeid pilvi - vana lokomotiiv. Varsti näeb neid vaid filmis. Armas, tuttav motiiv. Rongijuhil võidund tunked, pabeross hõõgub suus. Rinnataskust kui furunkel vaatab punane roos. Hei - hei - hei, tule jaama! Võta kaasa tromboon! Sest et täna aurab ära viimne auruvedur depoost. Hei - hei - hei, tule jaama! Võta kaasa tromboon! Seda-puhku raudteejaamas mängib pasunakoor. Jaamakorraldaja aga, ega temagi ei maga. Peas tal nokats on uus ja täis tähtsust ta poos. Veel on jäänud pisut aega, aga varsti päris tõega äkki rööpad on koos, aururuun ajaloos. Hei - hei - hei, tule jaama! Tule täna kell kuus. Hei - hei - hei, tule jaama! kord veel oleme koos. Hei - hei - hei, tule jaama! Sina, looduse kroon! Hei - hei - hei, tule jaama! Võta kaasa tromboon! Sest, et täna aurab ära viimne auruvedur depoost. Kurbi viise raudteejaamas mängib pasunakoor. Hei - hei - hei, tule jaama! Tule täna kell kuus. Hei - hei - hei, tule jaama! kord veel oleme koos. Hei - hei - hei, tule jaama! Sina, looduse kroon! Hei - hei - hei, tule jaama! Võta kaasa tromboon!
Sisukord

Vanad ennemuistsed a'ad

See oli vanal ennemuistsel aal Veel kartulit ei tuntud meie maal Ka tubakas veel oli tundmatu Ja laante kohal mühas marutuul. Kõik metsad olid hunte paksult täis Ja karu igal metsarajal käis Mees metsa läks ja oda kaasas tal Ja terav tapper peidus hõlma all. Need olid ajad, vanad ajad, vanad ajad Salajased hundirajad, hundirajad Pühahiied kohisesid, kohisesid Mehed kurjalt nohisesid siis. Mees koju tuli, naist ei leidnud ta Vaid toatäis lapsi kooris kisendas Ja koldes põlend söed veel hõõgusid Ja tare ümber hundid ulgusid Vaid koera pea oli keti otsas veel Hulk hundijälgi lumel tare ees Ka naise undruk õuel oli maas Mees oda võttis, laande tõttas taas. Tuis jäljed kattis, mühises vaid tuul Mees koju pöördus, rinnas mure suur Ta sängi heitis. Äkki koidu eel Uks kriuksatas ja naine seisis seal Ta ihu ümber hundinahk oli veel Ta lõõtsutas, tal silmis tuleleek ta ulgus tasa, nagu hundi viis ja mehe juurde sängi puges siis. Sest ajast merre vooland palju vett Ja katkenud on mälestuste kett Ja inimene kõlab uhkelt nüüd Ja ikka vaiksemaks jääb hundi hüüd.
Sisukord

Vanaisa kell

Tarmo Pihlap

Mu vanaisa kell lebas nukralt laua peal sellest päevast, kui merelt lahkus ta. Ei sest hõbedasest kannist loobund vanaisa eal kui ta läbi rändas mereteed ja maad. Ühel päeval kord siis sõnas pojale ta nii: “Ainult merele jääb kella süda truuks”. Peatus kell, kui suri see vana mees, kes tal sõbraks olnud pikal mereteel. Polnud tahtmist tal tiksuda. Laual vaikides lebas ta. Peatus kell, kui suri see vana mees, Kes tal sõbraks olnud pikal mereteel. Kui mu isa sirgus suureks, endal leiba teenis töös, Kauged meresõidud talle võõraks jäid. Polnud mere jaoks ta loodud, maad kündis päevad-ööd, Nii see kell ta laste mänguasjaks sai. Sest ka meis, tema lastes, polnud meremehe verd. Ainult raamatutes olid kauged maad. Peatus kell, kui suri see vana mees, Kes tal sõbraks olnud pikal mereteel. Aastad möödusid, lapsepõlvest mälestus nii hell Taas ma mereranda kodu rajasin. Äkki kord ühel päeval hakkas tiksuma see kell, Mis nii palju aastaid laual lebas siin. Jäi veel imestada vaid, kui ma uudist kuulda sain, Et sel päeval oli sündinud mul poeg. Tiksus kell, et oodata sõpra head, Kes ta mereteele kaasa kord viib. Oma uut noorust algas ta, tahtis uut aega näidata. Tiksus kell, et oodata sõpra head, Kes ta mereteele kaasa kord viib.
Sisukord

Vanapiiga

Olen vaene vanapiiga, poisid teevad mulle liiga. Nüüd pean võõrsil elama Üksi leiba teenima. Tulikuum on minu süda Poisid, lollid ei tea seda. Nooremaid nad otsivad, Kes neid aina ihkavad. Tuleks surm ja päästaks vaevast Süütu neitsina saaks taeva. Vanapoiss on põrgunui, Vanatüdruk – taevatui.
Sisukord

Vanapoisi laul

Naised, suits ja viin on need, mis hukutavad õiget meest Kui sa naise majja tood Siis varsti käes tal ahjuroop Ja mees on peagi tuhvli all Nii vaikselt, nagu lambatall Ta keedab, küpsetab ja koob – On kurvad naisemehe lood Ei naist ei iial võta ma On naine leivaraiskaja Ei tule suitsust head Mis sa tast tühjast ikka vead Ja viin on hull, oi-oi kui hull Ta aru peast võib võtta sul Ma olen otsustanud nii – Jään naistest, suitsust, viinast priiks
Sisukord

Varvara

Mul meenuvad need ajad, mil teenisin armees Ühel õhtul sain ma linnaloa ja poolik oli sees Ma läksin Park-Kultuuri, Varvarat nägin seal Tal polnud Fedkat kaasas, juhust kasutasin ma Refr.: Oo, Varvara, Oo Varvara! Meile duhhavoi mängis ja pea oli parajalt soe Oo, Varvara, Oo Varvara! Sinu sügava lõikega kleit, selle all oli ainult kombinee Oo, Varvara, oo Varvara Su kombinee mul meelest eal ei läe! “Moskovskaja” ma ostsin, me rüüpasime koos siis ronisid mu sülle sa suures armuhoos kui ragisesid põõsad ja keegi röögatas - tot bõl prokljatõi Fedka, meid luurand oli ta. Ei löönud kartma mina, otlitšnik po borbõ Vaid võtsin vöölt ma pljahha ja Fedkal äsasin Sa vaimustunult hüüdsid “Oh potselui menja!” Kui saabusid patrullid ja ära viisid meid I za tebja, Varvara, v gauptvahtu ja popal…
Sisukord

Vasar asfaldisse tungib

Trahh – vasar asfaldisse tungib, trahh trahh Trahh – kiirelt kasvab mullahunnik, trahh, trahh, trahh Trahh – oli tänav asfaldist ja lai Nüüd võimsaks kraaviks, ahhaa, me kätest sai. Kui kõnnid öösel linnas ringi sa Siis kraavi, prauh, võid kergelt kukkuda Romantiliselt murrad sääreluu Taevas naerab kuu. Trahh – vasar asfaldisse tungib, trahh trahh Trahh – kiirelt kasvab mullahunnik, trahh, trahh, trahh Trahh, kui veel auto kraavi püüame, On tunnustuseks, jajaa, me tööle see. Kui kõnnid öösel linnas ringi sa Siis kraavi, prauh, võid kergelt kukkuda Sa kraavi põhjas karjud, lärmi lööd Ei sega see me tööd. Trahh – vasar asfaldisse tungib, trahh trahh Trahh – kiirelt kasvab mullahunnik, trahh, trahh, trahh Olgu põõsad, lillepeenrad ees Ei meie südant, ei-ei, see härdaks tee.
Sisukord

Veel kord

Arlie Duff, tõlkinud Henno Käo

Ma ikka tunnen vahel, et nähtamatu ahel, see on linna külge kinnitanud mind. Siin igal majal number, näod tuhanded mu ümber, kuid ikka ihuüksi tunnen end. Refr. Veel kord, veel kord, veel kord, veel kord, endalt heita linnaahelad, Veel kord, veel kord, veel kord, veel kord, veel kord mängida puhtal noorusmaal. Nii kivised seal põllud, et kivi kivi õlul, sealt saadud leib on kõigest magusam. Nii sinine seal meri, täis päiksevalgusteri, suur õnn, kui sellest kõigest osa saan. Refr. Veel kord … Seal pääsukeste tiivad mul une silmist viivad, kui ma värskeil heintel ärkan hommikul. Joon külma piima kaevul, kass vaatab, nägu naerul ja ta pilgus helgib kaval kassikuld. Refr. Veel kord … Kuid aastad läevad üha ja lõppu pole näha. Ma jalgupidi kinni asfaldis. On müürid vihmast märjad ja puud kui leinapärjad ja minu hing kui mõranend karniis. Refr. Veel kord …
Sisukord

Vihmasadu

Paista päikene ei või alati Vahel taevasina kattub pilviga Paistku päikene, olgu vihmane Seda teadma pead, et sind ma armastan Refr.: Vihmasadu kui kostab akna kaudu See öelgu sul, et armas oled mul Päike paistab, kui see su akent paitab Siis teadma pead – sul soovin kõike head Õhtul, siis kui kuu peab taevast tõusma, Ise tulen sinult tasu nõudma Vihmasadu kui kostab akna kaudu Siis usu mind – ma kuumalt suudlen sind! Lilled ilusad, linnud väikesed Olgu nemad seltsiliseks sinule Lilled lõhnavad, linnud laulavad Seda teadma pead, et sind ma armastan Refr.: Vihmasadu, kui kostab akna kaudu ...
Sisukord

Viinalaul

Pohmell on läinud taas. Ei enam maga ma. Ma ringi rändan, ehkki veidi valutab mul pea Refr.: Vala klaasi värsket märga Et see viinakurat kärvaks Vala klaasi värsket märga Ja siis joome taas. On kaugel viinapood Küll sohver ära toob Ta hästi autot juhib, kui ta pitsi enne joob. Mu majal on suur hoov Kus elutseb üks loom Ja selle looma kaitse all on kõik mu hingesoov. Refr.: Vala klaasi värsket märga ... Nüüd hüüdkem kõik hurraaa! Ja mina karjun ka Kuid isegi ei tea ma, miks tuleb karjuda. On viinajumal meil, On viinajumal teil Ja tema kaitsva pilgu all on kõik maailma vein. Refr.: Vala klaasi värsket märga ...
Sisukord

Viltkübar

Su kodu kauaks tühjaks jäi - veel oled ikka teel. Kuid siin jälgi sinust kohtan - külas vahest käin siin veel. Su peegel nukralt läigib ja laual tühi vaas. Kõik põrand täis on tolmu, vaibal huulepulk on maas. Refr. Su pärlid karbis tuhmid, nurgas üksik suveking, moest läinud vildist kübar - pole ammu sind näinud siin. Jäänud seisma seinakell - sind veelgi ootab ta, et jälle tunde lüüa, kui kord koju saabud sa. Kuid millal see päev tulla võib, mil toas taas kõlab naer? Seni kõik on kui kord ammu, seni peatub siin veel aeg... Refr. Su pärlid karbis tuhmid ...
Sisukord

Vorstid ja või

Siin-seal, siin-seal vorstid ja või Ja üht-teist siit, sealt, siit, sealt mul hõlma alla jäi Ja vahel sink või juustukera käekotti läeb Kui töötad poes, laos, poes, laos, ja keegi ei näe Ei vaesemaks jää riik ja nälga rahvamass Kui maha müüa suitsusink või margariinikast Ma maha müün nad nagunii, ei söömata nad jää Kuid raha rohkem kasu toob, kui minu tasku läeb. Ma korjan siit-sealt, siit-sealt tuhanded kuus Ja juba käes mul Volga, mugav ja uus Ja maja kerkib kui võlupalee Kui töötad poes, laos, poes, laos, ja keegi ei näe. Läks ahnus järjest suuremaks, ei piiri pidand meel Hing kahte maja himustas, teist autot tahtsin veel. Kuid igal laulul lõpp on kord ja lõpp on igal tööl Mu sahvrist vorsti terve tonn siis leiti ühel ööl. Nüüd istun siin, seal, kahetsen süüd Mu ümber siin, seal trellid ja müür Ja mõtlen - kui siit kord välja ma saan Siis ainult ausa tööga end jalule aan. (siis ainult EÜEs ma end jalule aan)
Sisukord

Õllesaalis

Õllesaalis näeme kolme kanget meest Kes midagi ei hooli sellest Ülemiste veest. Nende ees on laual rida pudeleid, Mehed aina istuvad ja tühjendavad neid. Refr: Kõige nooremal on kaheliitrikann Teine aga õlut jooma osavam. Kolmas aga kõige rohkem vastu peab - Juues ajab selga oma salkus pea. Seda viina pole tehtud kaevuveest - Läbi on ta käinud vaskse toru seest. Ja ta hakkab pähe nagu täitsa hull, Mõnest mehes saanud möirgav marupull. Refr: Kõige nooremal on kaheliitrikann ... Seda laulu pole tehtud kainest peast Salmid kokku klopsitud on rahva seast. Seda kõlbab laulda ainult laua all, Aga mitte kaine peaga tänaval Refr: Kõige nooremal on kaheliitrikann ...
Sisukord

Õrn ööbik

Gustav Wulff-Õis

Õrn ööbik, kuhu tõttad sa nüüd lahkel lehekuul? Kas mõisa aias hõisata sa tahad roosipuul? Ehk metsas tore’l toomingal saab hüüdma sinu suu, kui tähed hiilg’vad taeva all ja valgust kallab kuu? „Ei mõisa aias helista või laulu minu rind: su vanemate verega on väe’tud see pind! Ka metsas tore’l toomingal ei hüüdma saa mu huul, vaid talupoja akna all seal pühal pärnapuul. Kui jõuab õnnis suine öö, siis laulan talle ma, et unuks meelest päevatöö, jääks rahul magama. Kõik öö siis hääled heljuvad ta kauni kambri sees, ja unenäod ilusad tal seis’vad silme ees. Kui aga taevas kumab koit ja kaob pime öö, siis laulan: tõuseb priiusloit ja vaob orjavöö; sest vaimu taeva võlvilla ju näha koidutuld ja uuel ilul särama löönd Eesti oma muld!”
Sisukord

Ära joo viina

Ära joo viina, minu kallikene, ära käi nii tihti trahteris. Sina silmanäost jääd inetumaks Ja saadad mind pea kerjama. Ära joo viina, minu kallikene, Poed alles seitsmeaastane. Su tütar ka sind enam ei austa Ja elu lahjalt mööda läeb. Ära joo viina, minu kallikene Ära käi nii tihti trahteris! Viin on nii mitmed hauda viinud Ja sina, minu kallim, lähed ka.
Sisukord

Ära vahi, neiukene

Ära vahi, neiukene, mind nii pungis silmi Sinu jagu pole iial olnud ma. Mina olen vaba lind ja sina ei tohi Minu vabadust endaga siduda. Jah, naised kasutavad oma kuratlikku võlu Et mehi nõnda lollilt sisse vedada. Ma pole seda sorti ning ei ükski maine mõnu Vii mind kirglikult neiu poole vaatama. :,: Pean mina saama naisteta ilmas ära elama :,: Mina olen, neiukene, palju naisi näinud Koledaid ja kauneid neid tunnen ma Aga sina, kes sa pole veel leeriski käinud Liiga vara tahad meeste poole vaadata. Sa võid olla noor ja kaunis, see ei muuda asja See ei ole sinu puhul vabandus. Ja kui sa arvad, et ma tahan sind ja tulen sulle kosja Pettumusest tabab sind rabandus. :,: Pean mina saama naisteta ilmas ära elama :,: Ja kui sa ütled mulle, et olen sinu saatus, Siis lollemini raske on ütelda. Sest see on alles sinu elu esimene vaatus Küllap edaspidi mehi rohkem tunda saad. :,: Pean mina saama naisteta ilmas ära elama :,:
Sisukord

Ühes Tartu linna koolis

Ühes Tartu linna koolis istus habemega Mooses ja tema kõrval :,: naiskorporant. :,: Oma vanemate vara nemad pummeldasid maha, seda ülikoolis :,: nemad õppisid. :,: Refr. Oo süüta noorus, sinu kire, vere soojus paneb noorel neiul :,: vere kihama. :,: O tempora, o mores, küll sa oled alles toores, kõik, mis ülikoolis, :,: on selge jamps! :,: Alles lõpetavad leeri Juba ots’vad kavaleeri Mõne poisi pärast :,: läevad kaklema:,: Juba tikub randevuule, nagu kodukäija öine Seda ülikoolis :,: nad õpivad:,: Refr. Oo süüta noorus .. Mammad jooks’vad mööda linna, ots’vad tütardele kingi, mis kenad on ja :,: nii nägusad. :,: papad jooks’vad mööda poodi, taht’vad olla sakste moodi, oo šikk-šarmant', :,: kolmveerand nael. :,: Refr. Oo süüta noorus … Oh häda ja oh hirmu: toonekurg ei andnud armu ja tuli külla :,: süüta neiule. :,: Eesti jahiseltsid suured: hävitage toonekured ja jätke alles :,: valged varesed. :,: Refr. Oo süüta noorus …
Sisukord

Laulud.ee - Tudengilaulud 1978