Heldur Karmo / Arne Oit

Me teame, mis on hellus, mis on hool,
meid saatnud armastus on igal pool.
On aastad olnud õnneläikesed,
kuid meie – me pole enam väikesed!

Refr. Las jääda meile ka käimata teid,
hulk karme päevi ja armunud öid!
Las jääda meile veel võitmata vood
ja meie laulda kõik laulmata lood,
ja meie laulda kõik laulmata lood!

Meid kanti hällist saati käte peal,
ei lastud varvast ära lüüa eal.
Meist hoiti eemal tormid, äikesed,
kuid meie – me pole enam väikesed!

Refr. Las jääda meile ka käimata teid …

Me tööd ja mängud võeti vati seest,
meid kaitsti kiivalt pettumuste eest,
said kätte toodud kuud ja päikesed,
kuid meie – me pole enam väikesed!

Refr. Las jääda meile ka käimata teid …




















Kommentaarid