Saaremaa valss

Debora Vaarandi / Raimond Valgre

Seal laupäevaõhtuselt lõhnavad kased,
kui nendesse vajutad hõõguva näo,
ja pühapäev hinges sind uskuda laseb,
et õnne vaid kauguses kukuvad käod.

Refr. Oh, keeruta, lennuta, linalakk-neidu,
kel silmist nii kelmikaid sädemeid lööb!
:,: Ei sellist küll maailmas kusagil leidu
kui Saaremaa heinamaal juunikuu ööl. :,:

Ning hämaras toomepuu lumena valev
on sinule hõiskavaid ööbikuid täis.
Miks muidu su huuled ja õhetav pale
nii õunapuu õiele sarnane näib!

Refr. Oh, keeruta, lennuta …

Oi, Saaremaa niitude kastesed süled,
öövaikuses lauludest helisev nurm!
On pilvedest helendav taevas su üle
ja kirgliku suudluse esmane hurm.

Refr. Oh, keeruta, lennuta …

Just sellisel heinamaal peamegi pidu,
kus hämarik koidule ulatab käe.
On kõikide mõtteid ja toiminguid sidund
see tööde- ning rõõmudeküllane päev.

Refr. Oh, keeruta, kudruta kavalat juttu,
kuldtärniga nooruke sõjamees sa.
:,: Me ööd on nii valged ja kuluvad ruttu,
et linalakk-neidu sa püüda ei saa. :,:

Video

Esimene tulemus Youtube otsingule "saaremaa valss georg ots" . Ei pruugi alati õiget laulu leida.

Kõik videotega laulud

R. Valgre looming oli enne Teist maailmasõda üsna tundmatu, seda ei avaldatud ega plaadistatud, väidetavalt salvestati tema eluajal Eestis peale „Saaremaa valsi” vaid paar lugu. Pärast sõda mängiti Valgre laule raadios, esitati restoranides ja tantsuõhtutel. Kui algas kampaania kõige lääneliku vastu nõukogude muusikas, sattusid aastal 1948, mil jazz-muusika esitamine üleliiduliselt ära keelati, põlu alla ka Valgre foksi- ja tangorütmis laulud. Halastuse pälvis vaid D. Vaarandi „poliitiliselt korrektse” sisuga luuletusele kirjutatud „Saaremaa valss” (1949). Laul põhineb Eesti luuletaja ja tõlkija D. Vaarandi (1916-2007) luuletuse „Talgud Lööne soos” lõpuosal. Valgre lõi pala algselt minoorsena, kuid nõustus soovitusega viia see mažoori. Populaarsuse ongi saavutanud just laulu mažoorne versioon, millele G. Podelski lisas praegu täiesti lahutamatuna tunduva eelmängu „tara-rara-rara-rattataa-ratataa-ratataa”. „Saaremaa valss” on üks väheseid Eesti laule, millele kodumaa piirid on juba ammu ahtaks jäänud. Nimelt on see tänu Georg Otsale leidnud kõigutamatu koha ka soomlaste ja venelaste lauluvaramus.

Kõik eestikeelsed laulud