Ilus naabrineiuke oli minu armuke. :,: Punapaletega ta, käis ikka kahe patsiga. :,: Juhtusin juurde temal minema – lahkesti vastu tema võttis mind. :,: Ära tulles andis ta veel mulle musumatsaka. :,: Käisin aasta, käisin kaks, asi läks iga päev hullemaks. :,: Vanamees hakkas viimati veel vahtima sääl võeriti. :,: Vanaeit see oli minu poolt, minu eest tema kandis hoolt. :,: „Tütar on sinu“ – nii ütles ta: „Ühes maja, inventaariga“ :,: Ükskord kindla mõttega uksest sisse astusin ma. :,: Paras aeg just oli siis, kui teispere kellad lõivad viis. :,: Küll mina hirmsast kohkusin, patsid kõik laua peal laiali, :,: valehambad, puudrid, värvid – lõhkeda minul tahtsid närvid. :,: Uksest välja viis minu tee, tagasi heitsin pilgu veel – :,: ukse peal seisis sambana üks neiu kui jõle luupainaja. :,: Poissmees olen ja poissmeheks jään, kuni mina, naabrineiu, sind näen, :,: möödaminnes tunnen ma oma kehal külmavärina. :,: